Nielseni läbiviidud uuringu järgi oli Eestis haigena tööle minejaid 12 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Vähenenud on ka nende inimeste arv, kes jäävad haiguse korral koju ning ei tee tööd. Kui Eestis on selliseid inimesi 27 protsenti, siis Lätis koguni 49 protsenti.
Eesti Tervisemajanduse Koja esindaja Erki Mölderi sõnul muutus eestlaste käitumine 2009. aastal, kui hakkas kehtima uus töövõimetushüvitiste maksmise kord. "Sellega lõpetas riik esimeste haiguspäevade eest hüvitise maksmise. Vähem muutus kõrgemapalgaliste käitumine, rohkem aga madalapalgaliste inimeste käitumine. Enne seda olid Eesti näitajad võrreldavad Läti ja Leeduga,“ selgitas ta.
25. mai seisuga oli Lätis 1047 kinnitatud koroonaviiruse juhtumit, nendest 22 lõppesid surmaga. Seevastu on Eesti näitajad oma väikese riigi kohta tunduvalt suuremad: 1823 kinnitatud juhtumit ning 64 surma. Ka Leedu on suutnud ära hoida suurema haigestumise, kus on 1623 kinnitatud koroonaviiruse juhtumit ja 63 surma.
Imperial College Londoni kirjeldatud hiljutise uuringu järgi leiab ligi kolmandik viirusesse nakatumistest aset töökeskkonnas. Sellegipoolest on raske hinnata, kas haigena tööl käimise tava suurendas ka Eestis Covid-19sse nakatumist või mitte,
tõdes Mölder.
Gjensidige kindlustusseltsi personalijuht Ester Saaremets aga märkis, et suure tõenäosusega andis koroonakriis valusa õppetunni ning inimesed enam nii kergekäeliselt haigena tööle ei kipu. „Kui eelnevalt pigistati nohust töötajat nähes silm kinni, siis nüüd hoiavad tõenäoliselt nii ettevõtte juhid kui ka töökaaslased ise kolleegidel rohkem silma peal ning survestatakse ka väikesema haiguse korral koju jääma. Ei ole ka välistatud, et tööandjad hakkavad rohkem mõtlema esimeste haiguspäevade tasustamise eeliste peale.“
