Eesti majandus on jõudsalt arenenud ja elatustase tõusnud, mistõttu ei saa Eesti järgmisel eelarveperioodil enam sama palju toetusi kui kestval perioodil. Sellegipoolest saab Eesti järgmisel perioodil jätkuvalt EL-i eelarvest mitu korda rohkem toetusi, kui sellesse maksab.

Valitsus toetab Euroopa Komisjoni pakutud eelarve kasve prioriteetsetes valdkondades ning uusi prioriteete, nagu julgeoleku, kaitse, väliskoostöö ja naabruspoliitika rahastamine. Samas leiab valitsus, et ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja ühise põllumajanduspoliitika eelarve vähenemine ei tohiks olla liiga suur. Valitsus on valmis suurendama ka Eesti panust EL-i eelarvesse, et vähendada Euroopa Komisjoni pakutud võimalikke kärpeid ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika rahastamises. Seetõttu pooldab valitsus praeguse eelarveperioodiga võimalikult sarnase tasemega eelarvemahtu ka järgmisel perioodil aastatel 2021–2027, mis tähendab, et EL-i eelarve peaks olema suurem Euroopa Komisjoni esmasest ettepanekust.

Valitsus on seisukohal, et elatustaseme tõustes ei peaks toetuste langemine olema niivõrd järsk kui praeguses ettepanekus.

Riigi omafinantseeringu mõõdukas kasv euroraha kasutamisel toetab läbimõeldud rahakasutust, kuid valitsuse hinnangul peaks nõutava omafinantseeringu määra suurenemine olema üleminekupiirkonnaks saavatele riikidele väiksem ja mitte kolmekordne nagu Euroopa Komisjoni ettepanekus. Otsused, mille jaoks EL-i vahendeid kasutada, tuleks teha regioonide tasemel ning nende arenguvajadusi arvestades.

Sarnaselt Läti ja Leeduga on Eesti jaoks eelarvekõnelustel olulise tähtsusega kogu Euroopat ühendavad transpordi- ja energiataristuprojektid. Valitsus toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata esmatähtsate ülepiiriliste transpordiprojektide rahastust kuni 85-protsendilise toetusmääraga võimalikult suures mahus.

Euroopa Komisjoni ettepanekud lihtsustavad ja tänapäevastavad ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Jätkub otsetoetuste tasemete ühtlustamine liikmesriikide vahel. Euroopa Komisjon näeb ette keskmisest madalamate toetuse tasemetega liikmesriikidele otsetoetuste eelarve suurenemist – Eestile eraldatav kogusumma kasvab 26 protsenti, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9 protsenti. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jõuaksid otsetoetused Eestis perioodi lõpuks 76 protsendini EL-i keskmisest otsetoetuste tasemest.

Valitsus on seisukohal, et põllumajanduse otsetoetused peaksid tagama võrdsed konkurentsitingimused Euroopa turgudel kõigi liikmesriikide tootjatele. Toetustasemete ühtlustamine peab toimuma kiiremini kui komisjoni ettepanekus, eriti arvestades asjaolu, et Eestis on põllumajandustoodangu tootmise kulud EL-i keskmisest kõrgemad.

Maaelu arengu poliitika elluviimiseks tuleb valitsuse hinnangul tagada piisav EL-i rahastus ning toetusmäärade oluliselt sujuvam vähenemine kui komisjoni ettepanekus. Just maaelu arengu poliitika on sobivaim viis põllumajanduse ja ka laiemalt maapiirkondade seisukohast oluliste väljakutsete lahendamiseks ning kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisse panustamiseks.

Eesti toetab uue eelarvekava läbirääkimistel võimalikult kiiret kokkuleppe saavutamist nii liikmesriikide vahel kui ka Euroopa Parlamendiga, et üleminek ühe perioodi vahendite kasutuselt teisele oleks sujuvam. Euroopa Komisjoni ettepanekud muutuvad läbirääkimiste jooksul kindlasti.