tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Reede, 11 Juuli 2014 12:45

Abieluvaraleping – miks tuleks sõlmida?

Hinda seda artiklit
(2 hinnangut)
Grete Lüüs, jurist
Grete Lüüs, jurist Advokaadibüroo LMP

Kindlasti on kõik tänased abiellujad kursis, et enne abiellumist tuleb neil valida varasuhte režiim – kas varaühisus, -lahusus või vara juurdekasvu tasaarvestus. Internetiavarustest on võimalik informatsiooni leida kõigi nende süsteemide kohta, mis aitab paaridel oma valikuid teha. Varasemalt oli seadusega automaatselt ettenähtud režiimiks varaühisus, mis tähendab, et kõik abikaasade poolt abielu jooksul omandatud vara kuulub nende ühisvarasse (välja arvatud kinke ja pärimise teel saadud vara).

Et saada vastust küsimusele miks tuleks üldse abieluvaraleping sõlmida, peab natuke tutvuma abieluvaralepingu sisuga üldiselt. Mida tähendab abieluvaraleping, mida on võimalik sellega kindlaks määrata ning kuidas?

Abieluvaraleping on abikaasadevaheline kokkulepe, milles mõlemad võivad: valitud varasuhte asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega, valitud varasuhte lõpetada, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale, tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid.

Nagu näha, saab abieluvaralepinguga palju laiahaardelisemalt varasuhteid abikaasade vajadustele vastavalt reguleerida.

Abieluvaralepingut on võimalik sõlmida notari juures ning seda saab sõlmida ainult mõlema abikaasa kohalviibimisel.

Valdav arvamus on, et abieluvaralepingu sõlmine näitab abikaasa suhtes usaldamatust. Abielludes on ilmselt kõik paarid kindlad, et nende abielu püsib nii kaua „kuni surm meid lahutabˮ. Tegelikkuses tuleks aga mõista, et abieluvaraleping ei ole instrument ainult lahutuse puhuks, vaid see aitab abikaasadel reguleerida abielu jooksul oma varalisi suhteid ning seda täpselt sellisel viisil nagu neile vajalik.

Näiteks juhul, kus üks abikaasadest on majanduslikult väga aktiivne ning riskialdis, võib esile kerkida vajadus hoida abikaasade varad lahus, et ei tekiks olukorda, kus ühe abikaasa ebaõnnestunud ärilised otsused halvaksid kogu perekonna elu. Kui pooled on sõlminud abieluvaralepingu ning kokku leppinud, et nende varad ja kohustused kuuluvad kummagi lahusvarasse, riskitakse vaid endale kuuluva varaga ning ühe poole vastu tekkivaid nõudeid ei ole võimalik realiseerida ühisvara arvelt.

Seega nagu selle näite puhul näha, ei ole abieluvaralepingu sõlmimise näol absoluutselt tegemist usaldamatuse ülesnäitamisega, vaid vastupidi, oma kaaslase vara kaitsmisega.

Loomulikult ei saa eitada abieluvaralepingu kasulikkust ka abielu lõppemise korral, kui tekib vajadus abielu jooksul tekkinud vara jagada. Kuna abieluvaralepingus on juba konkreetselt määratletud milline vara kuulub poolte ühisvarasse ja milline mitte, on vaidluste tekkimine sellelt pinnalt vähetõenäolisem. Abikaasad jagavad vara vastavalt lepingule ning pikki aastaid kestvad kohtuvaidlused jäävad olemata.

Loomulikult eeldavad kõik abielludes selle igavesele püsimisele ning teisiti ei saakski. Samas tuleks meeles pidada, et abieluvaraleping ei ole mõeldud ainult lahutuse ja varajagamise jaoks vaid ka poolte varaliste ja majanduslike suhete reguleerimiseks abielu jooksul. On erinevaid abielupaare ning elustiile, mistõttu saab igaüks valida varasuhte, mis just temale sobib. Kui jätkuvalt usutakse, et abieluvaralepingu sõlmimise teema tõstatamine võib näida parterile usaldamatuse märgina, ei muutu selline arvamus kunagi.

 

 

Grete Lüüs,
jurist
Advokaadibüroo LMP

1 kommentaar

  • Kommentaari link Neljapäev, 17 Juuli 2014 14:05 lisas martin

    see seadus on täielikult vastuolus inimese iseloomuga.Kui inimene hakkab koos elama,ei soovi ta mingil juhul kohe varajaotamisega teist rünnata või umusaldust tekitada.Oleks ju loogiline,kui vara jagatakse nt.palganumbrite,ostutsekkide,laenuvõtmise jm alusel

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Hagi tagamine – miks ja kuidas?
    Hagi tagamine – miks ja kuidas? Enne kohtumenetluse alustamist palutakse minul sageli hinnata asja perspektiivi. Sellisel juhul ei tule arvesse võtta üksnes seda, kui suur on tõenäosus, et hagiavaldus rahuldatakse, vaid ka asjaolu, kas kohtuotsust on võimalik hiljem täita. Rahalise nõude esitamisel tähendab eeltoodu eeskätt seda, kas võlgnikul on vara, mille arvel oleks võimalik hiljem kohtuotsust täita. Pole ju sisulist kasu kohtuotsusest, mida kliendil ei ole võimalik edukalt maksma panna.
  • EMA juhib tähelepanu hiigellageraieid võimaldavale seaduseaugule
    Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) juhib tähelepanu seaduseaugule, mis võimaldab metsaseaduse mõttest mööda minnes raiuda lagedaks väga suuri alasid.
  • Euroopa Kohus ei leidnud müügimaksus vastuolu käibemaksureeglitega
    Euroopa Kohtu hinnangul ei ole 2010. aastal Tallinnas kehtestatud müügimaks vastuolus Euroopa Liidu (EL) käibemaksudirektiiviga, mis tähendab, et tasutud müügimaksu tagasi nõudvatel Tallinna Kaubamaja grupi ettevõtetel ei õnnestu riigikohtus sellele argumendile tugineda.
  • Vaikimine võib olla ka nõusolek
    <span class="green_key"></span>Vaikimine võib olla ka nõusolek Selles artiklis käsitletavatest riigikohtu lahenditest saame teada, kas ja millistel tingimustel saab lugeda lepingu muudetuks, kui kirjalikku kokkulepet ei ole lepingu muutmise kohta sõlmitud. Veel selgitab riigikohus, millised eeldused peavad olema täidetud, et äriühingu juhtorganilt oleks võimalik nõuda kahju hüvitamist äriühingu kahjustamise tõttu selle tegevuse mõjutamise kaudu.
  • III samba fondiosakud kolisid väärtpaberikontodelt pensionikontole
    Alates 6. augustist on lisaks senisele kohustusliku pensionifondiga seotud teabele pensionikontoga seatud ka vabatahtliku pensionisambaga seotud info.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes