Esmaspäev, 18 Juuni 2018 09:59

Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:

Küsimuses esitatud kirjelduse järgi tuleks korter esimesel tegevusaastal raamatupidamises kajastada kinnisvarainvesteeringuna ning pärast üürilepingu lõppemist, kui korter võetakse kasutusele oma äritegevuses, tuleb see ümber klassifitseerida materiaalseks põhivaraks. Kuna mõlemal juhul võib kasutada arvestuspõhimõttena soetusmaksumust, millest on maha arvatud amortisatsioon ja võimalikud allahindlused, ei pruugi ümberklassifitseerimine ühest põhivara rühmast teise mõjutada korteri raamatupidamislikku väärtust.

Amortisatsiooninorm määratakse eeldatava kasuliku eluea järgi, kusjuures amortisatsiooni arvestamise peamine eesmärk ei ole viia põhivara raamatupidamislikväärtus vastavusse tema turuväärtusega, vaid väljendada põhivara väärtuse ülekandumist tema kaasabil toodetud kaupade või pakutud teenuste väärtusesse tema kasuliku eluea jooksul. Praegu olete korteri kasulikuks elueaks hinnanud 40 aastat (amortisatsioon on 2,5% aastas). 40 aastat on pikk aeg ja tõenäoliselt tuleb selle aja jooksul teha korteris parendusi, mis vastavad põhivara kriteeriumidele ja mis liidetakse soetusmaksumusele, ning on üsna tõenäoline, et korteri jääkmaksumus ei muutu nulliks ka raamatupidamises.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele audiiti teemal

Audiitor vastab lugejate küsimustele

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?
  • Jooksva aasta dividendide väljamaksmise kajastamine raamatupidamise aastaaruande lisas
    Jooksva aasta dividendide väljamaksmise kajastamine raamatupidamise aastaaruande lisas Öelge palun, kus tuleks raamatupidamise aastaaruande omakapitali muutusi kajastavas lisas kajastada jooksva aasta dividendide väljamaksmine, s.t 2018. aasta eest 2018. aastal väljamakstud dividendid?
  • Omakapitali tehtud sissemakse deklareerimine
    Omakapitali tehtud sissemakse deklareerimine<em><br /></em> Osakapitali suurendati omandatud ettevõtte osakuga osaku nimiväärtuses 100 eurot. Osaku väärtuseks hinnati osanike otsusega 10 000 eurot. 100 eurot läks osakapitali ja 9900 eurot läks ülekurssi. Küsimus: kas TSD lisas 7 peab deklareerima ainult 100 eurot või 10 000 eurot. Ülekurss tekkis nimiväärtuse ja osanike otsuses hinnatud väärtuse vahena.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes