Reede, 11 August 2017 09:14

Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks? Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(1 hinnang)
Toomas Villems, vandeaudiitor
Toomas Villems, vandeaudiitor Villems & Partnerid

Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

Vastab Toomas Villems, vandeaudiitor, Villems & Partnerid:

Igal pangal on kindlasti oma kriteeriumid, mis arvelduslaenu saamiseks peaks täidetud olema. Eelkõige peaks analüüsima, kas asjakohased kriteeriumid on täidetud.

Mul puudub küll konkreetse vastuse koostamiseks otsene info potentsiaalselt arvelduslaenu taotleva äriühingu finantsnäitajatest, aga kahjumiga lõppenud majandusaasta võisid põhjustada näiteks ka amortisatsioonikulu, millest rahalisi väljaminekuid ei teki, või mõned muud tegurid, mis arvelduslaenu taotlemist ei takista.

Üldreeglina võiks öelda, et juhul kui amortisatsioonieelne põhitegevuse tulem on positiivne, äriühingu igapäevase majandustegevuse rahavood katavad jooksvaid kulutusi ning ka rahavood äritegevusest on positiivsed ja lisaks on olemas tagatisvara või eksisteerib käendaja või garant, siis peaks olema võimalik pangalt arvelduslaenu taotlusele positiivne vastus saada.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Ratas: piirikaubanduse tõttu jääb saamata aktsiisi 89 miljonit
    Peaminister Jüri Ratas tunnistas 15. oktoobril riigikogu ees parlamendisaadikute küsimustele vastates, et piirikaubandusest jääb tänavu aktsiisi laekumata koos käibemaksuga 89 miljonit eurot.
  • Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine
    Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine Plokiahela tehnoloogial põhinevaid instrumente (sh krüptovääringut) on viimastel aastatel meedias üpris laialdaselt kajastatud. Plokiahela tehnoloogial põhinevad instrumendid (edaspidi PTP-instrumendid) on võtnud kasutusse ka Eesti ettevõtjad. Samal  ajal ei ole PTP-instrumentide üle arvepidamise ega nende aruandluses kajastamise reeglid tänaseks välja kujunenud. Seetõttu on Raamatupidamise Toimkond andnud suunised PTP-instrumentide kajastamise parima praktika kujunemiseks Eesti Finantsaruandluse Standardi kohaselt koostatavates aruannetes. Esitame need teemast huvitatutele meeldetuletuseks.
  • Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav
    Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav 9. oktoobril toimus riigikogus maksuteemaline arutelu "Maksusüsteem – kaos või kaalutlus". Peale Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani tegid ettekanded ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ning rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
  • Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti
    Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti Tänavu augustis kogus maksu- ja tolliamet 607,6 miljonit eurot makse, mida oli 9,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, alkoholiaktsiisi laekumine on seejures viimastel kuudel stabiliseerunud.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes