Ajutise töövõimetuse hüvitiste arvutamise kord ja põhimõtted püsivad muutumatuna juba mitmendat aastat, kuid vahetevahel tekib siiski raamatupidajatel kõhklusi, kas need arvutused, mida nad teevad, on ikka õiged. Eriti tihti juhtub seda siis, kui tegemist on eranditega: näiteks haigestunud töötaja asus alles hiljuti tööle või ta saab valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast madalamat töötasu. Järgnevalt on esitatud kolm näidet töötajale ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise kohta.

Näide 1

Töölepingu alusel töötav töötaja keeldus töö tegemisest seoses haigestumisega 6.–20. jaanuarini. Ta naasis tööle 21. jaanuaril ning samal päeval esitas ka töövõimetuslehe. Tööandja arvestab ja maksab töötajale haigushüvitist 4.–8. päevani ehk 9.–13 jaanuarini (5 päeva eest). Haigekassa maksab hüvitist alates 9. päevast ehk 14.–20 jaanuarini. Sellel töökohal ei arvestata töötaja maksuvaba tulu 144 eurot kuus.

Arvutame välja ajutise töövõimetuse (haigus-)hüvitiste summad, mida maksavad tööandja ja Haigekassa.

• Haigushüvitise arvutamine, mida maksab tööandja

Aluseks võetakse töötaja ühe kalendripäeva keskmine töötasu, mida arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu töötasu andmetelt (Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”). Keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Meie näites on selliseks sündmuseks töövõimetuslehe avamise kuupäev – 6. jaanuar. Järelikult ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamise aluseks võetakse juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri töötasud.

Täies mahus artikli koos näidete ja raamatupidamiskannetega saate lugeda Raamatupidamisuudiste värskes numbrist. Ajakirja saab tellida siit.