Kui rahalist võitu võivad ettevõtted otseselt tunda audiitorkontrolli piirnormide kahekordistamisest, siis kaudsem võit on lihtsustatud finantsaruandlus. Nimelt, raamatupidamise toimkonna juhendites 2 ja 15 on sätestatud erinevad aastaaruande mahud, olenevalt ettevõtte suurusest:
- täismahus aruanne keskmistele ja suurtele ettevõtetele,
- lühendatud väikeettevõtja aruanne (bilanss, kasumiaruanne ja lisad) ning
- lühendatud mikroettevõtja aruanne (bilanss, kasumiaruanne ja väga limiteeritud lisad).
Mikroettevõtja jaoks kõlavad muutused hea uudisena ja püüan anda mõtteid selle uudisega edasi toimetamiseks. Samas tuleb teadvustada, et arvestust tuleb endiselt pidada samas mahus ja samade alusprintsiipide põhjal nagu varem. Muudatus seisneb vaid avaliku aruandluse vormis ja avalikustatavate detailide hulgas.
Mikroettevõtteid on kõige rohkem
Üldiselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks anda asjakohast, tõepärast ja ettevõtte suurusega proportsionaalses mahus informatsiooni selle finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Mikroettevõtte lühendatud aastaaruande eesmärk see ei ole. Vähese avalikkuse huvi tõttu on mikroettevõtjate lühendatud aastaaruannetes kohustuslikult avaldatava informatsiooni hulk väga piiratud, mistõttu need ei pruugi tervikuna anda asjakohast ja tõepärast ülevaadet mikroettevõtja finantsseisundist ja majandustulemusest.
Uuendatud raamatupidamise seadusest saate pikemalt lugeda veebruaris ilmuvast Raamatupidamisuudised nr 1, 2016 paberajakirjast. Kui te pole veel ajakirja 2016. aastaks tellinud, saate seda teha siin: www.rup.ee/tellimine
