Töötajatele tervisekontrolli korraldamine tekitab tööandjatele küsimusi, miks ja kuidas. Alljärgnevalt olulisemad lähtekohad tervisekontrolli kohta koos mõningate selgitustega eksiarvamuste ennetamiseks.
Tööandja ei pea tegema mingit eeltööd
Tervisekontrolli vajaduse väljaselgitamiseks peab tööandja hindama töökeskkonnast ja töö laadist lähtuvalt võimalikke riske töötaja tervisele.
See tähendab, et ettevõttel tuleb teha töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Olemas on ka teatud töötingimused ja -liigid, kus tervisekontrolli nõue on eraldi ära määratud õigusaktidega:
- öötöö,
- kuvariga töötamine,
- raskuste käsitsi teisaldamine,
- ohtlike kemikaalide käitlemine,
- plii ja selle ioonsete ühendite kasutamine.
Ka neid erinõuded tuleb riskianalüüsi tegemisel arvesse võtta.
Tervisekontrolli tuleb korraldada kõigile töötajaile
See, kes ja milliste konkreetsete ohutegurite alusel peavad tervisekontrolli läbima, selgub ettevõtte riskianalüüsi tulemustest.
Kui riskianalüüsi tulemusena selgub, et tööprotsessis ja töökeskkonnas ei esine olulisi riske töötaja tervisele, ning kui ka esineb, siis töötaja kokkupuude ohuteguriga on vähene, ei pea tööandja konkreetset töötajat tervisekontrolli saatma. Riskide hindamisel on oluline lähtuda mitte üksnes ohuteguri esinemisest, vaid läbi mõelda ka ohuteguriga võimaliku kokkupuute tõenäosus, ajaline kestus ning sellega seotud rakendatavad ennetusmeetmed.
Teistest tervisekontrolliga seotud eksiarvamustest saate lugeda peagi ilmuvas Raamatupidamisuudised nr 5, 2015 paberajakirjast. Need, kes ei ole jõudnud veel ajakirja tellida, saavad seda teha siit.
