Reede, 17 August 2018 09:35

Äriseadustiku muutmine – kas ainuke võimalus väikeosanike ja -aktsionäride huvide kaitseks?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eli Lahesoo, jurist
Eli Lahesoo, jurist Advokaadibüroo TRINITI
Riigikogu menetluses on äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on seletuskirja kohaselt just väikeosanike ja -aktsionäride õiguste ulatuslikum kaitse. Eelnõu seletuskiri ja pakutud muudatused viitavad, justkui oleks väikeaktsionäride õiguste kaitse Eestis äärmiselt vilets ning seaduse muutmine ainus abinõu probleemide ületamiseks. Millisel viisil võimaldab kehtiv seadus väikeosanike ja -aktsionäride huve ulatuslikumalt kaitsta ja mida saavad osanikud ja aktsionärid probleemide ennetamiseks ette võtta?

Ka kehtiv seadus näeb ette hulgaliselt võimalusi, mille abil on väikeosanikel ja -aktsionäridel on võimalik oma õigusi kaitsta. Lisaks üldistele osanikuõigustele ning nn 1/10 õigustele, mida on võimalik kasutada osanikel ja aktsionäridel, kellele kuulub vähemalt 1/10 osa-või aktsiakapitalist, on võimalik osaühingu põhikirjas sätestada osanike õiguste erisusi ning aktsiaseltsil võimalik välja lasta eelisaktsiaid. Samuti on võimalik osanike ja aktsionäride omavahelisi suhteid reguleerida omavahelise lepinguga.

Väikeosanik ja -aktsionär kui investor

Täna kehtiv äriseadustik ei lähtu osanike ega aktsionäride õiguste reguleerimisel üksnes eeldusest, et tegemist on investoriga, kelle eesmärgiks äriühingu asutamisel on üksnes enda osaluselt tulu teenimine dividendide näol. Seetõttu ei ole osanikel ega aktsionäridel üldjuhul võimalik kasumi jaotamist nõuda. Küll aga võimaldab praegu kehtiv äriseadustik näha osaühingu põhikirjas ette osaga seotud õiguste erisusi, sh erisusi kasumi jaotamise osas, ning võimaldab aktsiaseltsil välja lasta eelisaktsiaid.

Eelisaktsia erineb tavapärasest aktsiast selle poolest, et eelisaktsia omanikul puudub hääleõigus, kui põhikiri ei näe ette, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel. Samas annab eelisaktsia selle omanikule eelisõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.

Seega võimaldab ka hetkel kehtiv äriseadustik kujundada õigussuhe äriühinguga nn investor-tüüpi osanike ja aktsionäride huve arvestavalt.

Õigussuhete reguleerimine osanike või aktsionäride lepinguga

Peale eeltoodu on osanikel ja aktsionäridel võimalik probleeme ennetada osanike või aktsionäride lepinguga. Näiteks on võimalik reguleerida omavahelises lepingus nii väljamaksete tegemist, osaluse või aktsiate võõrandamise ning ostuhinnaga seotut kui ka täiendavate investeeringute tegemisega seotut.

Seejuures võimaldab õigussuhete reguleerimine lepinguga lähtuda konkreetse äriühingu eripärast, vajadusest ja võimalustest. Regulatsiooni, mis vastaks kõigi ühingute huvidele ja võimalustele ning võimaldaks omavahelisi erimeelsusi võimalikult valutult lahendada, on äärmiselt keeruline kehtestada. Lisaks võimaldab probleemkohtade eelnev läbirääkimine ning kokkulepete sõlmimine tõenäoliselt ka hilisemaid kulukaid vaidlusi vältida.

Seega on osanikel ja aktsionäridel võimalik oma õigusi kaitsta ka omavahelise lepingu abil, mis võimaldab oluliselt paindlikumalt õigussuhteid kujundada ning erimeelsusi juba eelnevalt ennetada.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes