16.10.2018 Teisipäev

Maksuvõla nõudmine tegelikult ühingujuhilt

Augusti keskpaigas andis Vabariigi Valitsus riigikogule üle maksukorralduse seaduse muudatuste paketi, millega riik soovib reguleerida alates 1. jaanuarist 2019 mõningaid põhimõttelisi küsimusi maksumenetluste läbiviimisel. Suuremat poleemikat on pälvinud tegeliku ühingujuhi vastutust reguleerivad sätted, mis võimaldavad vastutusotsuse tegemist praegusest laiemale isikute ringile. Maksuhalduri hinnangul jääb muudatuste mõjusfääri ligikaudu 5% maksukohustuslastest.
Gerly Kask, vandeadvokaat
Gerly Kask, vandeadvokaat Foto: Advokaadibüroo HansaLaw

Vastutusotsuse mõiste ja kohaldusala

Vastutusotsus on instrument, millega maksuhaldur nõuab kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, maksuvõla tasumist.

Eeldused, mille puhul vastutusotsust võib teha, on:

  • kehtiv maksuvõla olemasolu;
  • isik, kes vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest ning kes on raskest hooletusest või tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (edaspidi – MKS; ka seadus) §-s 8 sätestatud kohustusi;
  • maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (üldnormina kolm aastat ja erinormina viis aastat);
  • eelnevalt on nurjunud maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt maksuvõla sissenõudmine;
  • vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist.

Kehtiv regulatsioon võimaldab vastutusotsuse tegemist juhatuse liikmele, tegevjuhile või vara valitsejale, kes raske hooletuse või tahtliku käitumisega põhjustab äriühingule maksuvõla.  MKS-is sisalduv tegevjuhi mõiste ei ole ülekantav piiratud vastutusega äriühingu tegelikule juhile, vaid puudutab juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse juhtimist.

Muudatuste eesmärgid ja võimalikud probleemid

Regulatsiooni rangemaks muutmisel toob maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (675 SE) eelnõu seletuskiri välja kõlavaid eesmärke: ausam konkurets ja ausama maksukeskkonna loomine, parem maksutulude laekumine, keerulisem seadusliku esindaja formaalsete ülesannete edasiandmine. Paraku ei adresseeri ei seaduse uus tekst ega muudatuse seletuskiri mitmeid olulisi nüansse, mis võivad sätete rakendamisel õiguskorras tõsiseid probleeme tekitada.

Täismahus artiklit saate lugeda peatselt ilmuvast Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 6, 2018).

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference