61 poolt ja üheksa vastuhäälega otsustas riigikogu toetada Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni ettepanekut teha valitsusele ettepanek luua riiklik institutsioon, mis maksab last kasvatavale vanemale õigeaegselt välja väljamõistetud elatise miinimumi ning nõuab selle sisse elatise maksmise kohustust omavalt vanemalt.
IRL-i liikmest sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahkna hinnangul ei ole tegu lisatoetuste süsteemi loomisega, vaid eesmärgiga, et lapsed saaksid neile seaduse järgi välja mõistetud raha kätte. "Ühelt poolt hakkab riiklik elatisabi fond tagama vähemalt miinimummääras igakuise elatisraha laekumise lapsele ja teiselt poolt võtab selle nõude enda kätte ning kõiki riigi mõjutus- ja sunnivahendeid rakendades nõuab seda elatisraha maksmisest kõrvalehoidvalt vanemalt sisse," ütles Tsahkna riigikogu pressiteenistuse teatel.
Läbi aastate on sellise fondi loomisele vastu olnud riigikogu Reformierakonna fraktsioon. Teisipäevase hääletuse jättis fraktsioon aga vabaks.
Fondi loomise poolt hääletanud Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv teatas, et toetab "ettepanekut valitsusele, et kaalutaks võimalusi elatismaksete tõhusamaks sissenõudmiseks ning elatisabi fondi pluss- ja miinuspooli".
"Et keegi ei looks ebareaalseid ootusi, siis toonitan, et täna tehakse ettepanek valitsusele kaaluda ideed elatisfondist ning kuidas elatisvõlgnikelt nende võlg tõhusamalt sisse nõuda," ütles Randjärv Reformierakonna fraktsiooni teatel. "Reformierakonna fraktsioon on mitmel korral öelnud, et elatise maksmata jätmine ei saa olla auasi. Seetõttu leppisime fraktsioonis kokku vaba hääletuse."
"Parempoolse erakonnana peame oluliseks elatisvõlgnike maksma sundimist, mitte käega löömist ja nende kohustuste kõikide ausate maksumaksjate kanda võtmist. Elatisvõlgnike elu ebamugavaks muutmiseks on riigikogus menetluses seaduseelnõu, mille plaanime lähiajal vastu võtta. Näiteks tuleb elatisvõlgnikul unustada teatud toetused riigilt ning kohus võib võtta ära tema juhiloa. Ka täiturid saavad elatise maksma sundimisel suuremad ülesanded. Lisaks pikeneb elatise nõude aegumine kümnele aastale. Usun, et see on riigipoolne signaal otse võlgnikele ning kui seda jõuliselt rakendada, saab pilt lähiaastatel oleme hoopis teine," rõhutas Randjärv.
