Tõend tuleb esitada hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Tõendi peab kinnitama kas elukohariigi ametiasutus või Eesti välisesindus, selgub eelnõu seletuskirjast. Tõendi võib asendada ka elukohariigi residentsust tõendava dokumendiga. Tõendit ei pea aga üldse esitama, kui Eesti on välisriigiga sõlminud pensionäride kohta käivate andmete töötlemise lepingu.
Kui pensionär ei esita ettenähtud tähtpäevaks elusoleku tõendit, peatatakse pensioni maksmine alates jooksva aasta 1. aprillist. Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist aga tagasiulatuvalt, alates pensioni maksmise peatamisest.
Ennetähtaegne vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension määratakse ja makstakse välisriiki ainult neile, kes on jõudnud vanaduspensioniikka. Rahvapensioni ja töövõime vähenemisega seotud pensione välisriiki ei määrata ega ka maksta. Välisriiki ei määrata ega maksta ka töövõime vähenemisega seotud pensione – erandiks on sellised töövõime vähenemisega seotud pensionid, mille maksmist jätkatakse vanaduspensionieas.
Seega peatatakse pensioni väljamaksmine neile, kellele on pension määratud enne vanaduspensioniiga, kuid kes on seejärel elama asunud välisriiki. Erandiks on toitjakaotuspensioni saajad.
Pensionikindlustuse seaduse muutmisega laiendatakse riiklike pensionide teatud piirangutega maksmist üle maailma kõikidesse kolmandatesse riikidesse, säilitades samal ajal kontrolli pensionide alusetute väljamaksete üle.
Eelnõu alusel hakatakse eksportima nii riikliku pensionikindlustuse seadusega reguleeritud vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni kui ka eriseadustega reguleeritud sooduspensione, teatas BNS.
