Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) leiab, et Eesti majanduse väljavaade on positiivne ning kasv jääb keskpikas plaanis 3,5 protsendi juurde ning peamine risk väljavaatele on palgasurve, mida ei saada produktiivsuse kasv, ja kinnisvarahindade tõus.

Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palmi sõnul kujuneb käesoleval aastal Euroopa ettevõtjate jaoks peamiseks probleemiks kasvav tööjõupuudus.

Pärast ääretult edukaks osutunud 2017. aastat, jagub küsimärke majanduse edasise suuna osas nii Eestis, kui maailmas laiemalt. Kas võime loota kiire majanduskasvu jätkumisele? Kas intressimäärad tõusevad? Mil moel mõjutab meid suurriikide poliitiline vastasseis? Ärevust tuleviku osas näib olevat varasemast enam.

Märtsis kasvas tööstustoodang Euroopa Liidus kuuga 0,4 protsenti ning euroalal 0,5 protsenti; kiireim kasv registreeriti Eestis.

Eesti avaliku- ja erasektori investeeringud sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtes olid mullu 23,7 protsendi juures ühed Euroopa Liidu kõrgeimaid, jäädes alla vaid Tšehhile ja Rootsile; kümne aasta lõikes oli Eesti aga samuti esirinnas selle taseme languse poolest.