Eeskujulikud omavalitsused – haldusreformi ohvrid?
Teatavasti on käimasoleva haldusreformi kriitiliseks tingimuseks, et tekkivates omavalitsustes oleks reeglina vähemalt 5000 elanikku. Elanikelt väiksemad omavalitsused, mis 1. jaanuariks 2017 ei olnud vabatahtliku ühinemise teed läinud ja millele ei kohaldata ka seaduses ette nähtud erandeid, tuleb nüüd aga kellegagi Vabariigi Valitsuse algatusel ühendada.
Haldusreformi esimene etapp oli edukas
Uue aasta saabumisega lõppes haldusreformi esimene ehk kohalike omavalitsuste omaalgatuslike ühinemiste etapp. Reform jätkub valitsuse algatatud ühinemiste etapiga, mille käigus tehakse ühinemisettepanek nendele omavalitsustele, kes tänaseks miinimumsuuruse kriteeriumi ei täida.
Riigireformi Radar: haldusreform tuleb lõpuni viia
Tööandjate keskliidu ja mõttekoja Praxis ellu kutsutud Riigreformi Radari nimelise töögrupi hinnangul tuleks uuel valitsusel Eestis jätkuvalt viia läbi haldusreform ja jätkata riigi reformimist.
Haldusreform tekitab linnadesse linnad ja muudab aadresse
Haldusreformi käigus ühinenud omavalitsus võib endale võtta nii linna kui ka valla nime, olenemata sellest, milline on omavalitsuse tegelik ulatus.
Haldusreform maaelutoetuste maksmist ilmselt oluliselt ei mõjuta
Maaeluministeeriumi sõnul ei mõjuta haldusreform oluliselt maaelutoetuste väljamaksmise korda, suurim mõju on reformil Leader-meetme toetustele, mille maksmine peaks ministeeriumi hinnangul vähemalt esialgu jätkuma senise halduskorralduse alusel.
