14.11.2019 Neljapäev

Helme: valitsus arutab fondide likviidsuslaenu ülempiiri tõstmist

Rahandusminister Martin Helme sõnul kaalub valitsus kavandatava pensionireformi raames fondide likviidsuslaenu ülempiiri tõstmist.
Helme: valitsus arutab fondide likviidsuslaenu ülempiiri tõstmist
Helme: valitsus arutab fondide likviidsuslaenu ülempiiri tõstmist Foto: SCANPIX

"Praegu on see 10 protsenti. Me arutame, kas seda kahekordistada või tõsta veidi rohkem, mis võtab selgelt maha riski, et meil tekib fondides likviidsusprobleem," rääkis Helme kolmapäeval riigikogu infotunnis. Tema sõnul selles küsimuses kokkulepet aga veel ei ole.

Likviidsuse tagamiseks ja riskide maandamiseks on Helme sõnul ka teine meede, milles on juba kokku lepitud. Nimelt on eelnõusse sisse kirjutatud kümneaastane külmutusperiood, mis tähendab, et kui inimene liitub pensionifondiga või lahkub fondist, siis tekib tal võimalus oma otsust muuta alles kümne aasta pärast. Helme hinnangul aitab meede pendeldamist ja volatiilsust vähendada.

Reformi jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Teise samba sissemaksed saab peatada, jättes seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse.

Samuti saab sissemaksed peatada nii, et ka kogutud raha võetakse pensionifondist välja. Neile, kes soovivad oma pensioniraha ise investeerida, tekib fondist lahkumisel võimalus teise samba raha isiklikule investeerimiskontole kanda.

Seni teise pensionisambasse kogutud raha makstakse kuni 10 000 euro puhul välja ühe korraga, suuremate summade osas tehakse väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, pensionifondi osakute vahetamise kuupäevadel.

Teisest sambast lahkunutel tekib 10 aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on peale 10-aastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saavad tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või kui nad on liitunud, siis ka kolmandast sambast. Teise sambaga nad rohkem liituda ei saa.

1982. aastal ja varem sündinud inimesed, kes alles nüüd vabatahtlikult liituvad teise sambaga, saavad esimest korda oma kogutud raha välja võtta 10 aasta möödumisel sambaga liitumisest.

Kui inimesel on teises sambas raha, siis pensioniikka jõudes on tema otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensioni kujul või ühe korraga.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama 2020. aasta suvel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255