"Murekoht pole enam ainult transiidiäris, vaid lüüa saab terve Eesti majanduskeskkond. Eeskätt sadamad. Aga lõpuks on ka nii, et kui rongid enam ei liigu, ei saa ettevõtted kaupu eksportida ja importida. Tootmisettevõtted ei saa näiteks tooraineid kätte," ütles assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist BNS-ile.
Ta lisas, et kuna transiidimahud on nii oluliselt langenud, tõuseb tõenäoliselt ka transporditavate kaupade ühikuhind. "Kui mahud jäävad väga väikeseks, läheb ühikuhind lakke. Ettevõtted kaotavad konkurentsivõimes."
Valgerist tõi välja, et kui kaubad enam raudteel ei liigu, tuleb hakata sellele peale maksma. "Kogu raskus läheb reisirongile ja kuna neil ei ole võimalik piletihinda tõsta, tuleb hakata raudteedele peale maksma," märkis ta.
"Meie ettepanek on see, et kuna raudteede infrastruktuuri tasud ja maksustamise metoodika tuleb üle vaadata. Täna ei ole need kooskõlas Euroopa Liidu direktiivide ja põhimõtetega ehk vedaja maksab põhimõtetega. Need tuleb kooskõlastada, et tõuseks konkurentsivõime," ütles Valgerist.
Eesti ja Venemaa vahelise raudteetransiidi mahud on kukkunud poole võrra ehk 12 rongipaarilt kuue rongipaarini päevas.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Sulev Loo ütles, et rongipaaride kukkumise põhjus on majanduslik. "Nafta hinnad on all, Venemaa toodab masuuti vähem ja on leidnud selle müümiseks Venemaa sadamates paremad võimalused. Nii lihtne see ongi," lisas ta.
