Eesti kohustused sellest ei kasva, ütles rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross esmaspäeval ajakirjanikele. Võib väita, et Eesti varade risk kasvab, kuid Eesti uusi kohustusi ei võta, lisas Ross.
Eurotsooni rahandusministrid kiitsid reede õhtul heaks Kreeka abipaketi, mille suurus on 85,5 miljardit eurot. Kreekale antavate laenude keskmine maksimaalne pikkus on 32,5 aastat, ja intressiks kujuneb Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) võlakirjade intress, millele lisanduvad marginaal ja teenustasud. Lisaks laenule on ette nähtud ka Kreekapoolsed sammud – kolme aasta jooksul eeldatakse, et primaarülejääk moodustab kokku 2 miljardit eurot ja riigivarasid õnnestub erastada 6,2 miljardi ulatuses.
Koos Kreeka osaga kokku 93,7 miljardist enamik ehk 54,1 miljardit kolme aasta jooksul kulub olemasolevate laenude ja nende intresside tagasimakseks. Sellele lisandub pankade rekapitaliseerimine 25 miljardi ulatuses, maksmata arvete tasumine 7 miljardi ulatuses ja eelarvepuhvri ning rahvusvahelise valuutafondi (IMF) hoiuse taastamine kokku 7,6 miljardi ulatuses.
IMF-i rahaline osalus programmis selgub oktoobris, pärast programmi esimest ülevaatust.
Ateena peab tegema 20. augustiks Euroopa Keskpangale 3,4 miljardi euro suuruse laenu tagasimakse. Kolmanda abipaketi esimene väljamakse on 26 miljardit eurot, ja edasised maksed sõltuvad Kreeka kokkulepetest kinni pidamisest.
Riigikogu koguneb teisipäeval erakorraliselt hääletama kolmanda abipaketi heakskiitmist.
