Eesti majanduskasv on täna avaldatud prognoosi järgi kiirem OECD keskmisest, mis on 2015. aastal 1,9 protsenti ja 2016. aastal 2,5 protsenti. Samuti kasvab Eesti majandus kiiremini kui euroalal, mille keskmine kasv on OECD prognoosi järgi tänavuse 1,4 protsenti ja tuleval aastal 2,1 protsenti.
„Eesti hindab OECD soovitusi ja asjatundlikke arvamusi. Oleme ühel nõul, et madalad tööjõumaksud aitavad majandust kasvatada. Sotsiaalmaksu määra alandamise, madalapalgaliste tagasimakse ja üldise maksuvaba tulu tõusuga järgib valitsus OECD nõuandeid,“ kommenteeris rahandusminister Sven Sester. „Kehvemini toime tulevate perede elu aitab kergemaks muuta madalat palka saava inimese tulumaksu tagasimakse. Kui madalapalgaline töötaja saab tagasi kogu või osa makstud tulumaksust, kasvatab see madalama palga saajate sissetulekuid ja vähendab ebavõrdsust kõige efektiivsemalt.“
Uue valitsuse tööjõumaksude vähendamise kava annab teostumisel majanduskasvule täiendavat hoogu, märgib OECD. Hulk valitsuse hiljutisi struktuurseid reforme seab eesmärgiks toetada majanduskasvu. Need reformid võivad OECD hinnangul peagi hakata andma esimesi tulemusi. Samuti on OECD hinnangul vähenenud noorte väljaränne Eestist.
Eesti majanduskasvu toetab põhiliselt palgatõusust tulenev eratarbimine, mida toetavad ka vähenev töötus ja madalad intressimäärad. Ekspordi kasvu pärsib Eesti mõne peamise kaubanduspartneri nõrk majanduskasv. Inflatsiooni tempo kiireneb aeglaselt, seda pidurdavad rahvusvaheliste turgude toormehinnad ja Eesti tootmisvõimsuste alarakendatus.
Eesti tööpuuduse määr kahaneb prognoosi järgi 2014. aasta 7,3 protsendilt sellel aastal 6,5 protsendile ja 2016. aastal 6,1 protsendile. Eesti tööpuuduse määr jääb märkimisväärselt alla euroala keskmise, mis peaks tänavu küündima 11,1 protsendini ja 2016. aastal 10,5 protsendini. Samuti on Eesti tööpuudus madalam OECD keskmisest, mis prognoosi järgi on 2015. aastal 6,9 protsenti ja 2016. aastal 6,6 protsenti.
Prognoosi järgi jääb valitsussektori eelarve ülejääki. OECD tõstab esile Eesti väga madalat riigivõlga, mis Maastrichti lepingu kriteeriumi järgi langeb mulluselt 10,6 protsendilt prognoosi järgi tänavu 9,2 protsendile SKPst ja tuleval aastal 7,7 protsendile SKPst.
Rahvusvaheliste finantsturgude usaldus Eesti vastu on tugev, mida näitavad ka madalad pikaajalised intressimäärad, märgib OECD. Ettevõtete kulusid on vähendanud madal nafta hind, kuid samas on see vähendanud põlevkivitööstuse kasumlikkust. Investeeringute kasv kogub vähehaaval hoogu ühes tootmisvõimsuste rakendamisega.
Eesti jooksevkonto jõuab OECD hinnangul ülejääki, mis moodustab sisemajanduse koguproduktist (SKP) tänavu 0,8 protsenti ja tuleval aastal 0,6 protsenti.
