Neljapäev, 07 September 2017 16:01

Palm: Eestil on oht muutuda liiga kiiresti kõrge hinnatasemega maaks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on sisenõudluse kiirema arengu korral oht, et Eesti muutub liiga kiiresti kõrge hinnatasemega riigiks, mis põhjustaks Eesti konkurentsivõime vähenemise.

"Kuigi ootame 4-protsendise hinnakasvu tempo aeglustumist järgmistel aastatel, on sisenõudluse kiirema arengu taustal oht, et aeglustumine tuleb nõrgem ja muutume liiga kiirelt kõrge hinnatasemega riigiks. Ettevõtete tootlikkus ja tulud eksportivas sektoris ei pruugi selle tempoga sammu pidada. Tulemuseks oleks siseturule üleinvesteerimise kõrval ka konkurentsivõime järk-järguline langus, mis selgub siis, kui näiteks välistoetused vähenevad," ütles Palm BNS-ile.

Mõistlikuks hinnakonvergentsiks võiks Palmi sõnul pidada 0,5-protsendilist hinnakasvuerinevust, aga praegusel hetkel on see euroala keskmisega võrreldes üle 2 protsendi. "Seda on veidi palju," märkis ta.

Euroopa Keskpanga (ECB) poliitika osas ootab Palm mõõdukat likviidsuse pakkumise vähendamist. Eesti kõrge hinnakasv aga keskpanga poliitikat ei mõjuta. "Oleme heal juhul statistiline viga euroala keskmiste numbrite juures. Eesti statistika ei mõjuta euroala rahapoliitikat," lisas Palm.

"Samas ei ole see valmistanud meile probleeme, sest majandus on paindlik ja fiskaalpoliitika võimaldab kiirema kasvu puhul koguda reserve," märkis Palm keskpanga ekspansiivse rahapoliitika mõju kommenteerides.

Eestil on Palmi hinnangul võimalik hinnasurvet leevendada, kui jätta makse tõstmata ning investeerida rohkem ekspordipotentsiaali ning tööjõu arendamisse. "Seda on lihtsam öelda kui teha. Imerelvi hinnakasvu ohjamiseks väikesel turul, kus konkurents on väiksem ja impordihindade osakaal suurem, pole," sõnas Palm. "Siseturu arendusse pole põhjust anda lisastiimuleid. Mõtlemise kohti soovimatult kiire hinnakasvu jätkumine annab tõenäoliselt ka edasipidi," lisas ta.

Tarbijahinnaindeks kasvas augustis statistikaameti andmetel võrreldes juuliga 0,4 protsenti ning võrreldes eelmise aasta augustiga 3,9 protsenti; aastainflatsioon oli viimati nii kõrge 2012. aasta oktoobris.

Kaubad olid 2016. aasta augustiga võrreldes 3,8 protsenti ja teenused 4,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 7,2 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 3 protsenti

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Kinnisvarafirmad plaanivad kasvatada töötajate arvu ja käivet
    Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uuringu kohaselt on kinnisvaraettevõtete ootused tänavusele aastale positiivsed ning enamus ettevõtteid ootab elamispindade tehingute ja hindade kasvu.
  • 2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste võlg kasvas
    2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste võlg kasvas
    • Ettevõtete võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on madal ja ettevõtted suudavad investeeringuid rahastada omavahenditest
    • Eesti ettevõtete laenamine Eestist suurenes, välismaalt vähenes
    • Majapidamised laenavad hoogsalt nii kinnisvara ostuks kui ka tarbimiseks
    • Välismaale paigutati 2017. aastal ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

    Ettevõtete võlg vähenes 2017. aastal ligikaudu 1%. Võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on nende  hiljutisest kasvust hoolimata madal ning ettevõtted saavad investeeringuid rahastada ja varusid soetada omavahenditest. Peale selle on ettevõtted vähendanud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste mahtu. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, mis kajastab suhteliselt head ligipääsu siinsetele pangalaenudele.

    Majapidamised ostavad hoogsalt eluasemeid ja autosid, mistõttu kasvasid nende võlakohustused möödunud aastal 7%. Kuigi kiirest laenukasvust tulenevad riskid on suurenenud, pehmendab riske asjaolu, et võlakohustuste kasv ei ületa säästude ja sissetulekute kasvu. Pankade aktiivsus tarbimislaenude turul suurenes ning nende väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv 2017. aastal kiirenes. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv aeglustus.

    Eesti erasektori (st ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKT suhe vähenes 2017. aastal märkimisväärselt ja oli aasta lõpus 116%. Vähenemine toimus tänu ettevõtete võla kahanemisele ja nominaalse SKT kiirele kasvule. Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega võrreldes märksa paremas kooskõlas. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal natuke ja oli aasta lõpus 9,5% SKT-st.

    Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool kasvas ühe miljardi euroni ehk üle 4%ni SKPst. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasanud. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Netolaenuandja positsioon tähendab küll, et välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajad paranevad, kuid samal ajal mõjuvad väiksemad investeeringud halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

  • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis märtsis aastaga 2,9 protsenti
    Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõusis 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,2 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,9 protsenti.
  • Ehitushinnad kallinesid esimeses kvartalis aastaga 1,8 protsenti
    Ehitushinnaindeksi tõusis 2018. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga 0,2 protsenti ja võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga 1,8 protsenti.
  • Uuring: välisinvestorid on Läti maksureformi suhtes kriitilised
    Välisinvestorid on üldiselt rahul Läti ärioludega, kuid mitmetes valdkondades on antud võrreldes eelneva aastaga madalamaid hinnanguid ning eelkõige on kriitikat pälvinud maksureform, selgub Saksa-Balti kaubanduskoja iga-aastasest uuringust.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes