Neljapäev, 20 Aprill 2017 12:57

Riigi äriühingud maksavad eelarvesse 136 miljonit eurot dividende

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Valitsus kinnitas riigi äriühingutelt 2017. aastal riigieelarvesse makstavate dividendide summaks 136 miljonit eurot. Dividendide kogusumma kasvab võrreldes 2016. aastaga ligikaudu 42,6 miljonit eurot. Kokku laekub dividende 12 riigi äriühingult.

„Riik lähtub dividendide määramisel iga konkreetse ettevõtte majandustulemustest, eelkõige puhaskasumist, likviidsusest ja investeeringutest,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Head majandustulemused võimaldavad planeeritust suuremat dividendijaotust kuuel ettevõttel. Samas on kolmel ettevõttel dividendijaotus planeeritust väiksem ja nii toetame pikemas perspektiivis riigi võimalusi oma ettevõtetelt kestlikult tulu saada.“

Suurimad dividendide maksjad on AS Tallinna Sadam 48 miljoni euroga, Eesti Energia AS 47 ja AS Elering 20 miljoni euroga. Järgnevad Lennuliiklusteeninduse AS (8,2 miljonit eurot), AS Eesti Loto (7 miljoni eurot), AS Eesti Teed (3,3 miljonit), AS Eesti Post (1,3 miljonit eurot). Veel maksavad dividende AS Eesti Loots, AS Vireen, AS Teede Tehnokeskus, AS Kredex Krediidikindlustus, AS Eesti Kaardikeskus.  

Riigil on tegutsevaid äriühinguid 31, millest 29-s on riik ainuomanik või otsustusõigusega. Äriühinguid on kuue ministeeriumi valitsemisalas.

Riigifirmade dividendid 2017
Joonis: Vähemalt otsustusõigusega äriühingute puhaskasumid, dividendid (milj. €) ja dividendimäär (puhaskasum t-1 / dividend; %)

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Ettevõtjate kuldne põli
    Ettevõtjate kuldne põli Ettevõtjad üle maailma kogevad praegu häid aegu ja on muutunud nii oma ettevõtte kui ka riigi edasise käekäigu suhtes aina optimistlikumaks. Grant Thorntoni 36 riigis tehtud uuringu andmeil on ärioptimism järjepanu kasvanud viimased viis kvartalit ja ettevõtjate ootused käibe ning kasumi kasvatamise suhtes muutuvad aina roosilisemaks. Kuid pole head ilma halvata.
  • EL-is kasvas tööstustoodang aastaga enim Eestis
    Juunis kasvas euroala hooajaliselt tasandatud tööstustoodang aastaga 2,6 protsenti ning Euroopa Liidus (EL) 2,9 protsenti; enim kasvas EL-is tööstustoodang aastaga Eestis.
  • Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele
    Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele Tööjõu-uuringu järgi kahanes Eestis 2017. aasta teises kvartalis tööga hõivatute arv 0,5% ja tööpuuduse määr suurenes 0,5 protsendipunkti võrra 7%-ni. Tavapärase statistilise kõikumisega võrreldes ei ole muutus suur, mistõttu võib öelda, et tööturu olukord püsis teises kvartalis hea.
  • Heido Vitsur: Eesti probleem on struktuurne tööjõu- ja tööpuudus
    Heido Vitsur: Eesti probleem on struktuurne tööjõu- ja tööpuudus Teises kvartalis kasvasid tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta rekordtasemele 72 protsendini, Heido Vitsuri hinnangul tööhõive määr lähiajal oluliselt ei suurene, sest pikka aega pole suudetud ületada struktuurse tööjõu- ja tööpuuduse probleeme.
  • 2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur
    2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juunis 67 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 104 miljonit eurot, mida oli 11 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht. Kaubaeksport kasvas 8% ja ‑import 6% – tänu sellele vähenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 8 miljoni euro võrra ja oli 81 miljonit eurot. Teenuste eksport kasvas 5% ja import 6%; teenuste konto ülejääk suurenes 4 miljoni euro võrra ja ulatus 185 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ning teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 16 miljoni euro võrra ja oli 37 miljonit eurot.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes