Eestit on pika aja vältel ohustanud ja ohustab ka täna valdavalt piiriülene rahapesu ja terrorismi rahastamise risk.

Enim Eestit ära kasutatavateks meetoditeks on siin avatud kontode või rahakottide kasutamine kuritegeliku tulu liigutamiseks. Kolmandik kõikidest juhtumitest on seotud Eesti äriühingutega, kelle kaudu pannakse välisriikides toime kuritegusid või sellele viitavaid tegusid. Viimase puhul on kõige sagedasemad juhtumid, kus Eestis on asutatud ettevõte, mille taga on välisriigi kodanik, kellel Eestiga seos puudub.

Välismaalastega on seotud enam kui viiendik Eesti ettevõtetest, millest 6% on seotud kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide isikutega. Eelnev tähendab, et oleme oma ettevõtluskeskkonna suures osas avanud mitteresidentidele, kellel ei ole tihti Eestiga seoseid. Olulises osas on nende ettevõtete puhul näha ka kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riski tunnuseid.

Rahapesu Andmebüroo tuvastas, et välisriigi isikutel on oluline roll Eesti ettevõtluskeskkonnas. Vähemalt veerandil juhtudel me aga ei tea, mis on nende tegevuse sisu, sest nad ei esita Eestis majandusaasta aruandeid,

ütles Rahapesu Andmebüroo asejuht Toomas Plaado.

"Eestis tegutsemise aktiivsusnäitajad on kõige madalamad äriühingute teenuse pakkujatega seotud välismaalaste ettevõtetel ja samuti kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide isikutega seotud ettevõtetel. On keeruline mõista, miks on sellisel juhul vaja Eestis ettevõte asutada. Riigile on see arvestatav risk, kui me ei tea, kes ja milleks meie ettevõtluskeskkonda tegelikult kasutab,“ lisas ta.

80 000 välismaalase seosega ettevõttest on 12 000 seotud äriühingute teenuse pakkuja tegevusloaga ettevõtetega.

„Tuvastasime, et mitteresidentidele pakutakse ka juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja ja osaniku varjamise teenust. Samuti on äriühingute teenuse pakkujate teatamisaktiivsus liiga madal – vaid 4% esitas Rahapesu Andmebüroole 2023. aastal teateid, mille hulgas ei olnud  ühtegi terrorismi rahastamise kahtlusega teadet,“  ütles Plaado.

Plaado sõnul hakkab mitteaktiivsete ettevõtete riski osaliselt vähendama majandusaasta aruande esitamata jätmisel ettevõtte automaatne kustutamine äriregistrist. „Registriandmete avalikustamine suurendab juriidiliste isikute läbipaistvust, kuid praegune andmekvaliteet ei võimalda avaandmete potentsiaali täiel määral realiseerida,“ lisas Toomas Plaado.

Uuringute läbiviimisel ilmnesid kitsaskohad äriregistri andmetes, mis vajasid täiendamist. Uuringutes kasutati peamiselt äriregistri ja tegelike kasusaajate andmeid seisuga 30. aprill 2023.