Reede, 12 Oktoober 2018 10:48

Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Tänavu augustis kogus maksu- ja tolliamet 607,6 miljonit eurot makse, mida oli 9,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
Tänavu augustis kogus maksu- ja tolliamet 607,6 miljonit eurot makse, mida oli 9,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. pixabay.com
Tänavu augustis kogus maksu- ja tolliamet 607,6 miljonit eurot makse, mida oli 9,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, alkoholiaktsiisi laekumine on seejures viimastel kuudel stabiliseerunud.

2018. aasta riigieelarvest on seejuures kaheksa kuuga täidetud 65,5 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv kiirenes augustis 13,8 protsendini. See oli ootuspärane ja tasandas juuni madalamat tasumist, kuna puhkusetasusid võeti uue maksuvaba tulu arvestuse tõttu varasemast ühtlasemalt välja. Seda kinnitab ka suvekuude keskmine sotsiaalmaksu tasumise kasv, mis oli täpselt sama kiire kui mais ehk 10,1 protsenti.

Augustis kiirenes keskmise töötasu kasv 10,3 protsendini, samas kui deklareeritud töötajate arvu kasv aeglustus 3 protsendile, mis on siiski viimaste aastate kiiremaid kasve. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis viiendat kuud järjest, jõudes 59,2 protsendini, mis on ajalooline kõrgtase.

Tegevusalapõhistel andmetel lisandus suuremates sektorites, kus on vähemalt 30 000 töökohta, augustis hõivatud töökohti kõige enam hariduses ning avalikus halduses vastavalt 6 ja 4 protsenti. Nendes sektorites avaldus õpetajate puhkusetasude ühtlasem välja võtmine ja seetõttu ka hõives püsimine.

Augusti palgafond kasvas kõige kiiremini samuti hariduses ja avalikus halduses ülaltoodud põhjusel vastavalt 24,9 ja 19,9 protsenti. Suurematest sektoritest aeglaseim palgafondi kasv oli 8 protsendiga jaekaubanduses.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus augustis keskvalitsusele 32,1 miljonit eurot, mida oli 20,4 protsenti vähem kui möödunud aastal. Laekumist vähendab eelkõige uus maksuvaba tulu, mida paljud inimesed ei kasuta sel aastal täies mahus ja mis tagastatakse neile 2019. aastal sõltuvalt ka muudest deklareeritud tuludest.

Kohalikele omavalitsustele laekus füüsilise isiku tulumaksu augustis 92,6 miljonit eurot ehk 12,1 protsenti enam kui eelmisel aastal. Laekumist mõjutas lisaks keskmise palga ja hõive kasvule ka neile eraldatava tulumaksu määra tõus sel aastal 11,86 protsendini.

Aktsiisitulu laekus augusti eest kokku 92,1 miljonit eurot ehk 11,9 protsenti rohkem kui 2017. aasta augustis ning kaheksa kuu kokkuvõttes on aktsiise laekunud 5,8 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Alkoholiaktsiisi tulu laekus augustis 17,8 miljonit eurot ning tasumine oli 24,9 protsenti suurem kui möödunud aastal. Jooksva aasta kokkuvõttes on alkoholiaktsiisi laekunud 3,9 protsenti rohkem kui mullu. Viimastel kuudel on alkoholiaktsiisi tasumine olnud suhteliselt stabiilne ning tavapärane suvine sesoonne deklareerimise kasv on olnud madalam kui varasematel aastatel. Peamiseks põhjuseks on piirikaubandus, mis hoogustus suvekuudel.

Kütuseaktsiisi tulu oli augustis 51,8 miljonit eurot, mida on 12,6 protsenti rohkem kui mullu, kuid kaheksa kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 7,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Diislikütust deklareeriti augustis 8,4 protsenti rohkem kui aasta tagasi ning bensiini deklareerimine oli 5,2 protsenti väiksem aasta tagasi deklareeritud kogusest. Diislikütuse deklareerimise kasvu toetab soodne majanduskeskkond, samas bensiini deklareerimine on pikaajalises languses. Seda peamiselt bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumise tõttu.

Tubakaaktsiisi tasuti augusti eest 19,8 miljonit eurot ehk 2,4 protsenti rohkem kui möödunud aastal ja kaheksa kuu kokkuvõttes on tubakaaktsiisi kokku tasutud 4,6 protsenti rohkem kui mullu. Käesoleva aasta kokkuvõttes on sigarette deklareeritud 3,9 protsenti vähem kui aasta varem ja deklareerimise langus on kooskõlas oodatud tarbimise vähenemisega.

Augusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,04 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk 9 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli 145 miljoni euroga ülejäägis, mille üheks põhjuseks on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksumäära tõstmine. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 42 miljoni euroni.

Valitsussektori puudujääk tulenes seega keskvalitsuse eelarve puudujäägist, mis ulatus 196 miljoni euroni, millest 63 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse Tagatisfondile tehtud kulud.

Valitsussektori puudujääk on aasta esimeses pooles tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanki mõju arvestamata 75 miljoni euro võrra parem.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes