Novembri keskpaigas valmiva uuringu tulemusena peab muu hulgas selguma, kuidas hoogustada e-arvete kasutuselevõttu erasektoris, teatas rahandusministeerium. Ministeeriumi hinnangul aitab e-arvete kasutuselevõtt luua Eestis usaldusväärse ja läbipaistva rahanduskeskkonna, ühtlasi tähendavad e-arved ka väiksemat halduskoormust ja kulu.
"Eesti eesmärk on e-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes aastaks 2023. Uuringu eesmärk ongi aru saada, kuidas ettevõtjad ja avalik sektor e-arveid kasutavad, mis e-arvete veelgi laialdasemat kasutuselevõttu takistab, eriti erasektori jaoks, ning mida tuleks parandada," märkis rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi.
MKM-i reaalajamajanduse valdkonna juhi Sirli Heinsoo sõnul on riigi eesmärk e-arvete puhul pakkuda ettevõtjatele võimalikult väikese halduskoormusega ärikeskkonda.
Paber- ja PDF-arved on kulukad ja nende töötlus on aja- ja töömahukas. Avalikus sektoris on juba kaks aastat toimetatud ainult e-arvetega ja see tõstab nii andmete kvaliteeti kui säästab aega ning maksumaksja raha,
lisas ta.
Heinsoo sõnul erasektoris täna veel e-arvete kasutamise kohustust pole, kuid need aitaks märkimisväärselt hoida kokku ettevõtjate aega ja ressurssi.
"2020. aastal läbi viidud uuring näitas, et reaalajamajanduse lahenduste, sealhulgas e-arvete kasutamine aitaks Eestis aastas kokku hoida üle 14 miljoni töötunni ja 200 miljoni euro. Ainuüksi e-arvetele üleminekul säästaksid Eesti maksumaksjad üle 100 miljoni euro aastas. Lisaks aitavad e-arved ka välismaiste hankijate või klientidega lihtsamini arveid vahetada," ütles Heinsoo.
Uuring peab muuhulgas andma vastuse küsimusele, kuidas toetada e-arvete laiemat kasutuselevõttu erasektoris ning missugune võiks olla riigipoolne sekkumisloogika. Samuti analüüsitakse, missugune on ettevõtjate toetusvajadus ning missuguseid sihtgruppe tuleks toetada.
Lisaks soovivad ministeeriumid välja selgitada, kas avalikus sektoris e-arvete kasutuselevõtt on täitnud enda eesmärki ja vähendanud arveldamisele kuluvat aega ja raha. Uuringust selgub, kas e-arvete vastuvõtjate register toimib selliselt nagu vaja või on vaja selle funktsionaalsust muuta, kas Eesti e-arve standard toimib ja kas on arvestatud kõikide erisustega, mis võivad ettevõtjatel arvete väljastamisel ette tulla.
Veel peaks analüüsist selguma, kas ja kuidas minna üle ühele Euroopa Liidu e-arve standardile ja mida see tähendaks rahalise kuluna raamatupidamise tarkvara arendajatele ja e-arvete operaatoritele ning ettevõtjatele, kes juba kasutavad või kel on soov hakata kasutama e-arveid.
