Esmaspäev, 15 Mai 2017 16:33

Annaku määratlus ja annaku omandamine pärimismenetluses

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Teet Lehiste, advokaat
Teet Lehiste, advokaat Advokaadibüroo Heta

Pärimismenetluse käigus võib pärija puutuda kokku väljenditega nagu annak, annakutäitja, annakusaaja, annakusaaja tunnistus, varaline hüve. Taolisi väljendeid võib pärija kuulda notari sõnakasutuses, kui minnakse notari juurde pärimismenetlust alustama. Notari juures olles võib pärijale tulla sõna annak üllatusena ning muuta pärija ootusi pärandvara koosseisu ja väärtuse osas.

Annakust saame rääkida olukorras, kus pärandaja on teinud testamendis või pärimislepingus vastavasisulise korralduse. Juhul kui pärandaja testament on notari juures hoiul ning pärand on avanenud võibki juhtuda, et pärijad saavad annakust teada alles notari juures pärimismenetlust alustades. Sisulises mõttes on annak varaline hüve, millise pärandaja oma tahte kohaselt jätab, kas mõnele konkreetsele pärijale või hoopis kolmandale isikule. Seega ei ole välistatud, et jahimehest pärandaja otsustab jätta oma hästi teeninud relva(d) oma heale jahikaaslasest sõbrale, kes oskab annakuna saadud relva(sid) hinnata, mitte ei päranda relva(sid) oma pärijatele. Annakul on kinkelepingu tunnusjooni (varalise hüve tasuta saamine ilma vastusoorituseta), kuid tegelikkuses ei ole annaku näol siiski tegemist võlaõigusseadus (VÕS) § 259 lg 1 kohase kinkelepinguga. Esiteks ei ole annak kahepoolne tehing. Teiseks ei saa kinkija (pärandaja) kingitust ise üle anda kingisaajale. Pärimisseaduse (PärS) kohaselt võib annakuks olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve (PärS § 56 lg 2). Eluliste näidetena on pärandajad annakuna määratlenud kinnisasju, sõidukeid, paate, rahasummasid, kollektsioone, laenulepingust tulenevast kohustusest vabastamist, isiklikku kasutusõigust jne. Loetelu on pikk ja lai ning senikaua kuni pärandaja on varaeseme või õiguse oma viimses tahtes selgelt määratlenud ja konkretiseerinud, on pärandajal võimalik annakuna käsitleda ükskõik millist varaeset oma pärandvarast.

Pärandajal on õigus ja võimalus määrata konkreetne isik annakutäitjaks testamendis või pärimislepingus. Selleks isikuks võib olla nii pärija kui teine annakusaaja. Juhul kui pärandaja ei ole annakutäitjat määranud, loetakse annakutäitjaks pärija. Annakutäitja ülesandeks on nö tagada annakusaajale annaku üleandmine. Ehk teisisõnu, kui pärand avaneb ning pärimismenetlus on alustatud, kohustub annakutäitja pärandvaras oleva varaeseme vastavalt pärandaja tahtele üle andma õigustatud annakusaajale.

Notar väljastab annakusaajale nii nagu ka pärijale vastava tunnistuse. Pärija puhul nimetatakse sellist tunnistust pärimistunnistuseks, annakusaaja korral aga annakusaaja tunnistuseks. Iseenesest tunnistuse väljastamine notari poolt ei tee veel annakusaajat konkreetse annaku (varalise hüve) omanikuks. Selleks, et omanikuks saada, peab annakutäitja andma annaku üle annakusaajale. Juhul kui annaku üleandmist ei toimu, on annakusaajal seadusest tulenev õigus pöörduda kohtu poole annaku üleandmise nõudega annakutäitja vastu (PärS § 56 lg 1 II lause ja § 67).

Kokkuvõtvalt on annak pärimisõiguslik instrument, millise abil saab pärandaja otsustada pärandvarasse kuuluvate konkreetsete varaesemete saatuse üle. Tänu annaku olemasolule seaduses on pärandajal võimalik varaeset anda üle kolmandatele isikutele, kes ei kuulu pärijate ringi. Annakusaajal on õigus nõuda annakutäitjalt annaku(te) üle andmist ning kui annakutäitja sellist nõuet ei täida, on annakusaajal seadusest tulenev õigus pöörduda hagiga kohtu poole ja nõuda pärandaja poolt määratud annakut välja.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Mis tingimustel saab korteriühistu juhatus tagasi astuda?
    Mis tingimustel saab korteriühistu juhatus tagasi astuda? Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?
  • Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on?
    Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on? Elasid kord Jüri ja Mati, kes tegid koos äri. Äritegevuse lõppemisel oli kummalgi mehel oma äripartneri vastu mitmeid rahalisi nõudeid. Erinevate summade liitmise tulemusena jõuti kokkuleppele, et Jüri on Matile võlgu 1000 eurot. Mati oli nõus võlgnevuse sissenõudmisega ootama, kui Jüri tunnistab tingimusteta oma võlgnevust Mati ees. Mati koostas dokumendi, milles oli kirjas: „Jüri võlgneb Matile 1 000 eurot“, ning Jüri allkirjastas selle. Mati oli rahul, sest tal oli nüüd olemas konkreetne dokument, mille alusel saab vajadusel kohtusse pöörduda. Tundub lihtne? Paraku see nii ei ole.
  • Laenu anda ja võtta peab oskama
    Laenu anda ja võtta peab oskama Laenulepingut sõlmides kohustub laenuandja andma laenuvõtjale laenu (mõne rahasumma) ja laenuvõtja kohustub saadud laenu tagasi maksma. Laenuks võib vormistada ka mis tahes muu võlgnevuse, mis poolte vahel juba varem olemas oli. Näiteks võib laenuna käsitleda maksegraafikut, mis lepitakse kokku tähtaja ületanud võlgnevuse tasumiseks.
  • Ka ettevõtja esinduses allkirjastatud leping võib olla sidevahendi abil sõlmitud
    Tarbijakaitseamet juhib tarbijate ja kauplejate tähelepanu asjaolule, et sidevahendi abil sõlmituks võib lugeda lepingu ka siis, kui läbirääkimised tingimuste üle ning nõustumine on toimunud telefoni teel ning tarbija allkirjastab lepingu esinduses, kus läbirääkimisi ei peeta. Sellisel juhul on tarbijal võimalik lepingust taganeda 14 päeva jooksul.
  • Kas lapsega saab sõlmida käsunduslepingu?
    Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes