Teisipäev, 11 September 2018 09:43

Dividendide maksmise alus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Jana Reitsakas, vandeadvokaat
Jana Reitsakas, vandeadvokaat Advokaadibüroo REMO’s
Äriühingu omanike huvi on tavaliselt saada dividende. Kõik teavad reeglit, et omanikule makstakse dividende võrdeliselt temale kuuluva osa nimiväärtusega. Paljud aga ei tea, et tegelikult võib dividende jagada ka teisiti. Seda võimaldab Eesti äriseadustik juba 1995. aastast. Täpsemalt on see sätestatud osaühingute kohta § 157 lõikes 2 ning aktsiaseltsi kohta § 276 lõikes 2.

Paindlik regulatsioon on võimalik põhikirjas sätestada

Osaühing ja aktsiaselts on sellised kapitaliühingud, mille omanikel on suurem vabadus ühingu siseasjade kokkuleppimisel, mistõttu on lubatud leppida põhikirjas kokku seadusega võrreldes erinevad kasumi jaotamise reeglid. Seda seadus ette ei näe, millised need reeglid olema peavad, kuid oluline on, et selline võimalus oleks ette nähtud põhikirjas.

Seega  on äriühingul õigus põhikirjas kokku leppida teistsuguses kasumi jaotamises, kui seadus on ette näinud.

Tuletan siinkohal meelde, et põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, kui põhikirja alusel ei ole kehtestatud suuremat häälteenamuse nõuet.

Teistsugust korda soovivad eelkõige kasutada sellised äriühingud, kus omanike panused on niivõrd erinevad, et osaluste erinevused ei ole piisavaks jaotuse aluseks. See on iseloomulik eriti alustavatele äriühingutele, kus ühed osanikud investeerivad raha ning teised osanikud panustavad äriühingusse toote väljatöötamisega, saades kogu perioodi jooksul ka töötasu.

Sellisel juhul on ilmselgelt osanikul, kes ainukesena kannab riski, põhjendatud õigus saada dividende tulevikus muudel tingimustel. Kui sellises olukorras näha ette võimalikult paindlik dividendide jaotamise regulatsioon põhikirjas, siis võimaldab see igal aastal otsustada erinevalt ja võtta arvesse aasta jooksul toimunud sündmusi.

Ühele osanikule võidakse ühel aastal soovida maksta rohkem dividende ka sel põhjusel, et ta on toonud äriühingule uue kliendi, tänu kellele oli äriühing kasumlikum. Ka sellisel juhul on tegemist ühekordse juhtumiga ning järgmisel aastal enam ei pruugita otsustada jagada talle rohkem dividende.

Sellest tulenevalt on soovitav põhikirjas sätestada, kuidas otsustatakse dividendide jaotamine (näiteks: otsustatakse 2/3 häälteenamusega), selle asemel, et sinna juba kirja panna konkreetsed erinevused. Ühtlasi on olukordi, kus pigem on vaja kokkulepet konkreetsetes reeglites, et tagada dividendide jaotamine kindlal viisil.

Aktsiaseltside puhul on ka võimalik leppida kokku, et kui aktsiaseltsil on eriliigilised aktsiad, siis erinevad nende aktsiate liigi alusel ka dividendide jaotuse põhimõtted. Tavapäraselt on eri liiki aktsiad seotud erinevate õigustega (nt õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul hääleõigusega või on mõne aktsialiigi puhul just hääleõigus piiratud), aga kahtlemata on üks oluline õigus ka dividendide saamine. Üks aktsia liik on ka eelisaktsia, mis äriseadustiku § 237 lõike 1 kohaselt on hääleõiguseta aktsia, mis aga annab eesõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikule võib maksta ka suuremat dividendi, kui on ette nähtud põhikirjas.

Täismahus artiklit saate lugeda äsja ilmunud Raamatupidamisuudiste septembrinumbrist (nr 5, 2018).

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Juhatuse liikme valimisest ja ametiaja pikendamisest ja riigikohtu vastuolulistest seisukohtadest
    Juhatuse liikme valimisest ja ametiaja pikendamisest ja riigikohtu vastuolulistest seisukohtadest

    Riigikohus kinnitas hiljuti üle põhimõtte, et isiku tegutsemist juhatuse liikmena on osanikel võimalik tagantjärele ka heaks kiita, isegi kui tema volitused on lõppenud.

  • Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018
    Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018

    Jõuludega seotud pärimustes leidub rohkelt spekulatsioone sellest, mida Jõuluvana jõulude vahele jääval perioodil teeb. Vana lahkel loal võime käesolevaga oma kliendi tegemistelt veidi saladusloori tõsta.

  • Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse põhiseaduskomisjoni 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), mis näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.
  • Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019
    Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019 Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima järgmised muudatused:
  • Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad
    Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes