Paindlik regulatsioon on võimalik põhikirjas sätestada
Osaühing ja aktsiaselts on sellised kapitaliühingud, mille omanikel on suurem vabadus ühingu siseasjade kokkuleppimisel, mistõttu on lubatud leppida põhikirjas kokku seadusega võrreldes erinevad kasumi jaotamise reeglid. Seda seadus ette ei näe, millised need reeglid olema peavad, kuid oluline on, et selline võimalus oleks ette nähtud põhikirjas.
Seega on äriühingul õigus põhikirjas kokku leppida teistsuguses kasumi jaotamises, kui seadus on ette näinud.
Tuletan siinkohal meelde, et põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, kui põhikirja alusel ei ole kehtestatud suuremat häälteenamuse nõuet.
Teistsugust korda soovivad eelkõige kasutada sellised äriühingud, kus omanike panused on niivõrd erinevad, et osaluste erinevused ei ole piisavaks jaotuse aluseks. See on iseloomulik eriti alustavatele äriühingutele, kus ühed osanikud investeerivad raha ning teised osanikud panustavad äriühingusse toote väljatöötamisega, saades kogu perioodi jooksul ka töötasu.
Sellisel juhul on ilmselgelt osanikul, kes ainukesena kannab riski, põhjendatud õigus saada dividende tulevikus muudel tingimustel. Kui sellises olukorras näha ette võimalikult paindlik dividendide jaotamise regulatsioon põhikirjas, siis võimaldab see igal aastal otsustada erinevalt ja võtta arvesse aasta jooksul toimunud sündmusi.
Ühele osanikule võidakse ühel aastal soovida maksta rohkem dividende ka sel põhjusel, et ta on toonud äriühingule uue kliendi, tänu kellele oli äriühing kasumlikum. Ka sellisel juhul on tegemist ühekordse juhtumiga ning järgmisel aastal enam ei pruugita otsustada jagada talle rohkem dividende.
Sellest tulenevalt on soovitav põhikirjas sätestada, kuidas otsustatakse dividendide jaotamine (näiteks: otsustatakse 2/3 häälteenamusega), selle asemel, et sinna juba kirja panna konkreetsed erinevused. Ühtlasi on olukordi, kus pigem on vaja kokkulepet konkreetsetes reeglites, et tagada dividendide jaotamine kindlal viisil.
Aktsiaseltside puhul on ka võimalik leppida kokku, et kui aktsiaseltsil on eriliigilised aktsiad, siis erinevad nende aktsiate liigi alusel ka dividendide jaotuse põhimõtted. Tavapäraselt on eri liiki aktsiad seotud erinevate õigustega (nt õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul hääleõigusega või on mõne aktsialiigi puhul just hääleõigus piiratud), aga kahtlemata on üks oluline õigus ka dividendide saamine. Üks aktsia liik on ka eelisaktsia, mis äriseadustiku § 237 lõike 1 kohaselt on hääleõiguseta aktsia, mis aga annab eesõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikule võib maksta ka suuremat dividendi, kui on ette nähtud põhikirjas.
Täismahus artiklit saate lugeda äsja ilmunud Raamatupidamisuudiste septembrinumbrist (nr 5, 2018).
