Teisipäev, 21 Märts 2017 14:39

Kuidas toimub lähetatud töötajate registreerimine?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Lähetatud töötaja tuleb registreerida kohe lähetuse alguses.
Lähetatud töötaja tuleb registreerida kohe lähetuse alguses. freeimages.com

Seoses uue Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse redaktsiooni jõustumisega on alates 17.12.2016 lähetatud töötaja tööandja vastavalt eelpool nimetatud seaduse paragrahvile 5¹ kohustatud Eestisse lähetatud/lähetatavad töötajad Tööinspektsioonis registreerima.

Tööinspektsioon selgitab, et selleks peab lähetatud töötaja tööandja esitama Tööinspektsioonile e-posti teel, aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. järgmised andmed:

  •     lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  •     lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  •     lähetatud töötajate arv, nende nimed ja isikukoodid või sünnikuupäevad;
  •     lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
  •     tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  •     tellijat ja/ või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  •     info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.

Nimetatud andmed tuleb Tööinspektsioonile esitada e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Seoses Euroopa Liidu pidevalt areneva ühisturu soodsate võimalustega on järjest kasvanud ettevõtjate võimalused lähetada oma töötajad tööle mõnda teise liikmesriiki. Rahvusvaheliste teenuste osutamine on viinud ka Eesti tööandjaga töölepingu sõlminud töötajad tööle välisriiki. Samuti käivad välismaiste tööandjate töötajad Eestis tööl.

Sellises olukorras on sageli lähetaval tööandjal ja töötajatel raske aru saada, millise riigi õiguskorrast siis teises riigis tööd tehes lähtuma peab. Põhiprobleemiks kujuneb küsimus kas Eesti õigus või mitte ja kas Eesti õigus ikka annab lahenduse kõigis küsimustes kui töötamise kohaks on hoopiski Soome või Saksamaa?

Asi läheb aga veelgi keerulisemaks kui räägitakse töölähetusest ja lähetatud töötajast. Eesti õiguses kasutatava mõistega „töölähetuses viibiv töötaja“ sarnaneb keeleliselt Euroopa Liidu õigusest tulenev mõiste „lähetatud töötaja“ (inglise keeles posted worker). Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega.

Eestis kehtiva töölepingu seaduse (TLS) järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta, riigisiseselt või välisriiki. Seega, kui Eesti tööandja töötajaga on kokku lepitud töötamise kohana Rootsi, siis Eestist Rootsi sõites see töötaja töölepingu seaduse mõistes töölähetusse ei suundu.

Direktiivi regulatsiooniga ei ole kehtestatud, et ajutine töötegemise asukoht peab jääma väljapoole töölepingus nimetatud töötamise kohta. Direktiivi mõistes loetakse lähetatud töötajaks näiteks ka see töötaja, kellega on sõlmitud ajutine kokkulepe töötamiseks liikmesriigi territooriumil, sest direktiivi seisukohast on oluline, et teises riigis töötamine oleks ajutise iseloomuga. Direktiiv kohaldub juhul, kui töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama, vaid teeb tööd välisriigis ajutiselt, mis on ka algusest peale teada.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada?
    Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada? Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid), vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast. Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tekkimisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.
  • Tartu halduskohus küsib kivikalme asjus nõu Euroopa Kohtult
    Tartu halduskohus pöördus Euroopa Kohtusse, paludes sellelt eelotsust, kas põllumajandustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetega kaitstakse ka Eestis asuvaid kivikalmeid.
  • Sundliitmise valitsuse määruseid ei saa vaidlustada halduskohtus
    Riigikohus ei võtnud menetlusse Võru, Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina, Emmaste, Rakke ja Koeru valla määruskaebusi, kes taotlesid halduskohtult valdade sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.
  • Töövõimereform ei ole kutsehaiguse hüvitamine korda muutnud
    Töövõimereformi käigus ei ole muutunud tööandja kohustus maksta tööõnnetuse või kutsehaiguse korral kahjuhüvitist, samuti ei ole muutunud üldised kahjuhüvitise maksmise tingimused, vastas sotsiaalministeerium advokaadibüroole LMP.
  • EL-i andmekaitsjad piiraks tööandjate taustauuringuid sotsiaalmeedias
    Tööandjad ei tohiks ilma põhjuseta uurida töölesoovivate inimeste sotsiaalmeediakontosid, leidis Euroopa Liidu juhtivatest andmekaitse ametnikest koosnev grupp.
canadian meds online canadian pharmacy

Liituge meiega sotsiaalv?rgustikes