Riigikohtu esimees Priit Pikamäe märkis otsust tutvustades, et apteekide asutamispiirangud piiravad ettevõtlusvabadust otseselt apteegi asutamise praktilise võimatusega ning kaudselt ka hulgimüügiturul tegutsemist. Lisaks riivab piirang ka tarbijate huve, kuna suure nõudlusega kohtadesse ei saa luua uut apteeki.
Riigikohtu esimees nentis, et kõnealune kaasus on selge näide sellest, kuidas riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat konkurentsi takistamise või äritegevuse kahjustamise eest. „Samuti peab riik kaitsma konkurentsivabaduse tagamisega tarbijat, et tal oleks võimalik saada parimat teenust või kaupa mõistliku hinnaga,“ lisas Pikamäe.
„Asjaolu, et kehtivad asutamispiirangud on põhiseadusega vastuolus, ei tähenda, et apteegiturgu ei saaks või ei tohiks üldse reguleerida. Asutamispiirangute üleöö kehtetuks tunnistamine ilma uute meetmete kehtestamiseta võiks apteegiteenuse kättesaadavust veelgi halvendada. Seetõttu on vajalik tagada seadusandjale piisav aeg uue regulatsiooni väljatöötamiseks,“ sõnas Pikamäe.
Riigikohus lükkas otsuse jõustumise edasi kuus kuud, otsus jõustub tuleva aasta 9. juunil.
Ravimiseaduses esinevale ebakõlale juhtis tähelepanu õiguskantsler Indrek Teder, kelle hinnangul tuleb muuta ravimiseaduses uute apteekide rajamisele ja olemasolevate apteekide laienemisele või asukoha muutmisele kehtestatud piiranguid, mis tema hinnangul on põhiseadusega vastuolus.
