Teisipäev, 16 Mai 2017 13:00

Riigikohus ei toeta vastastikuste kindlustusseltside lubamist

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Riigikohus ei toeta rahandusministeeriumi ideed taaslubada Eestis vastastike kindlustusseltside asutamise ja tegutsemise.

Enne kui hakata välja töötama uut eraõigusliku juriidilise isiku vormi, tuleks uurida, kas juba olemasolev ühistu vorm võiks sobida, kirjutab riigikohus arvamuses rahandusministeeriumi eelnõu väljatöötamiskavatsusele.

Küsimus on pigem selles, kas kindlustusega tegelevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid tuleks edaspidi lubada asutada ka ühistu vormis, märkis kohus. Iseseisev õiguslik reguleerimine ei pruugi kohtu hinnangul üldse vajalik olla, võimalik võib olla muuta mingeid sätteid kindlustustegevuse seaduses.

Lisaks märgib kohus, et ebaselgeks jääb, kuidas on võimalik hakata välja töötama vastastikuste kindlustusseltside seaduseelnõu, kui väljatöötamiskavatsuses tõdetakse, et vastastikuste kindlustusseltside määratluse osas pole EL-i tasandil tegelikult mingit selgust.

Viimaks ei ole riigikohtu hinnangul viide suure liikmeskonnaga ühistute eriti demokraatlikule juhtimissüsteemile õige, seda näitavad ka mitmed praegused vaidlused seoses tarbijate ühistute juhtimisega.

Lisaks toob kohus välja, et samasuguse struktuuriga suurtes börsiühingutes, kus on palju väikeaktsionäre ja tugev juhatus, mis on levinud mudel just USA-s, on väga suur probleem see, et aktsionärid on tegelikust juhtimisest eemal ja nende osavõtt juhtimisotsuste tegemisest vaid formaalne.

Rahandusministeerium kaalub vastastike kindlustusseltside asutamise ja tegutsemise taaslubamist ning saatis sellega seoses mai alguses kooskõlastusringile sellesisulise eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Ministeerium otsib vastust küsimusele, et kas vastastikuste kindlustusseltside regulatsiooni puudumise puhul on tegemist ebaproportsionaalse ettevõtlusvabaduse riivega ja kas on mõjuvaid põhjuseid, miks selline ühinguvorm ei peaks Eestis lubatud olema, teatas rahandusministeerium.

Teiseks tahab ministeerium saada infot, kas praktikas on üldse huvi vastastikuste kindlustusseltside regulatsiooni järgi.

Kui avaliku konsultatsiooni põhjal selgub, et vastastikuste kindlustusseltside regulatsiooni loomine on põhjendatud ja vajalik, plaanib ministeerium vastava seaduse ka välja töötada.

Kehtiva kindlustustegevuse seaduse kohaselt võib Eesti kindlustusandja tegutseda ainult aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna. Teised ühinguvormid lubatud ei ole ning seega ei ole Eestis võimalik kindlustusandjat asutada vastastikuse kindlustusandjana. Kuni 1995. aasta 1. septembrini võis Eesti kindlustusandja tegutseda ka vastastikuse kindlustusandjana.

Vastastikust kindlustusseltsi võib lühidalt defineerida kui kindlustusseltsi, mida kontrollitakse ja omatakse tema liikmete ehk kindlustusvõtjate poolt ning mis lähtub liikmetevahelisest solidaarsusest ja kindlustusandja jätkusuutlikkusest. Vastastikused kindlustusseltsid on võrreldes aktsiaseltsidega tihti väiksemad, piiritletud tegevusraadiusega ning fokuseeritud teatavatele kindlustusliikidele.

Vastastikused kindlustusseltsid on levinud eelkõige Kesk-Euroopas ja Põhjamaades. Euroopa vastastikuste kindlustusseltside assotsiatsiooni AMICE 2014. aasta andmetel moodustavad EL-is tegutsevad kindlustusandjad 32,1 protsenti kogu EL kindlustusturust, kogudes kindlustusmaksetena kokku 387 miljardit eurot. Vastastikuseid kindlustusseltse on EL-is hinnanguliselt umbes 2700 ning nendes töötab 430 000 inimeset ning teenindavad kokku umbes 400 miljonit klienti.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse põhiseaduskomisjoni 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), mis näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.
  • Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019
    Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019 Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima järgmised muudatused:
  • Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad
    Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.
  • Finantsinspektsioon karistas turumanipulatsiooniga tegelenud isikut

    Finantsinspektsioon karistas väärteo korras Juri Doborovitšit ning tema juhitavaid osaühinguid ALT Home ja ALT Computers turumanipulatsiooni eest rahatrahviga.

  • Käsundusleping vs. tööleping
    <span class="green_key"></span>Käsundusleping vs. tööleping

    Seekord räägime, mis vahe on töö- ja käsunduslepingul ning millisel juhul peaks ühte teisele eelistama või hoopis vältima.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes