Enne kui hakata välja töötama uut eraõigusliku juriidilise isiku vormi, tuleks uurida, kas juba olemasolev ühistu vorm võiks sobida, kirjutab riigikohus arvamuses rahandusministeeriumi eelnõu väljatöötamiskavatsusele.
Küsimus on pigem selles, kas kindlustusega tegelevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid tuleks edaspidi lubada asutada ka ühistu vormis, märkis kohus. Iseseisev õiguslik reguleerimine ei pruugi kohtu hinnangul üldse vajalik olla, võimalik võib olla muuta mingeid sätteid kindlustustegevuse seaduses.
Lisaks märgib kohus, et ebaselgeks jääb, kuidas on võimalik hakata välja töötama vastastikuste kindlustusseltside seaduseelnõu, kui väljatöötamiskavatsuses tõdetakse, et vastastikuste kindlustusseltside määratluse osas pole EL-i tasandil tegelikult mingit selgust.
Viimaks ei ole riigikohtu hinnangul viide suure liikmeskonnaga ühistute eriti demokraatlikule juhtimissüsteemile õige, seda näitavad ka mitmed praegused vaidlused seoses tarbijate ühistute juhtimisega.
Lisaks toob kohus välja, et samasuguse struktuuriga suurtes börsiühingutes, kus on palju väikeaktsionäre ja tugev juhatus, mis on levinud mudel just USA-s, on väga suur probleem see, et aktsionärid on tegelikust juhtimisest eemal ja nende osavõtt juhtimisotsuste tegemisest vaid formaalne.
Rahandusministeerium kaalub vastastike kindlustusseltside asutamise ja tegutsemise taaslubamist ning saatis sellega seoses mai alguses kooskõlastusringile sellesisulise eelnõu väljatöötamiskavatsuse.
Ministeerium otsib vastust küsimusele, et kas vastastikuste kindlustusseltside regulatsiooni puudumise puhul on tegemist ebaproportsionaalse ettevõtlusvabaduse riivega ja kas on mõjuvaid põhjuseid, miks selline ühinguvorm ei peaks Eestis lubatud olema, teatas rahandusministeerium.
Teiseks tahab ministeerium saada infot, kas praktikas on üldse huvi vastastikuste kindlustusseltside regulatsiooni järgi.
Kui avaliku konsultatsiooni põhjal selgub, et vastastikuste kindlustusseltside regulatsiooni loomine on põhjendatud ja vajalik, plaanib ministeerium vastava seaduse ka välja töötada.
Kehtiva kindlustustegevuse seaduse kohaselt võib Eesti kindlustusandja tegutseda ainult aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna. Teised ühinguvormid lubatud ei ole ning seega ei ole Eestis võimalik kindlustusandjat asutada vastastikuse kindlustusandjana. Kuni 1995. aasta 1. septembrini võis Eesti kindlustusandja tegutseda ka vastastikuse kindlustusandjana.
Vastastikust kindlustusseltsi võib lühidalt defineerida kui kindlustusseltsi, mida kontrollitakse ja omatakse tema liikmete ehk kindlustusvõtjate poolt ning mis lähtub liikmetevahelisest solidaarsusest ja kindlustusandja jätkusuutlikkusest. Vastastikused kindlustusseltsid on võrreldes aktsiaseltsidega tihti väiksemad, piiritletud tegevusraadiusega ning fokuseeritud teatavatele kindlustusliikidele.
Vastastikused kindlustusseltsid on levinud eelkõige Kesk-Euroopas ja Põhjamaades. Euroopa vastastikuste kindlustusseltside assotsiatsiooni AMICE 2014. aasta andmetel moodustavad EL-is tegutsevad kindlustusandjad 32,1 protsenti kogu EL kindlustusturust, kogudes kindlustusmaksetena kokku 387 miljardit eurot. Vastastikuseid kindlustusseltse on EL-is hinnanguliselt umbes 2700 ning nendes töötab 430 000 inimeset ning teenindavad kokku umbes 400 miljonit klienti.
