Esmaspäev, 10 Aprill 2017 15:31

Riigikohus hakkab arutama Gildi investorite nõude kohtukõlblikkust

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Riigikohus hakkab arutama, kas Gildi investorite nõue finantsinspektsiooni vastu on kohtukõlblik, varasemad kaks kohtuastet on selle osas investoritele õiguse andnud.

Tallinna halduskohus jättis mullu 21. novembri määrusega rahuldamata finantsinspektsiooni taotluse investorite kaebuste läbi vaatamata jätmiseks. Sellele määrusele esitas inspektsioon määruskaebuse, mida ringkonnakohus aga ei rahuldanud, kuid täpsustas veidi selle sõnastust. "Jätta rahuldamata finantsinspektsiooni taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja taotlus kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamiseks," märkis ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu määruse peale esitas inspektsioon määruskaebuse riigikohtusse, mis võttiski selle esmaspäeval menetlusse.

"See on keeruline teema, mida pole varem Eestis kohtus lahatud, ning raske on öelda, kellele võiks siin õigus jääda. See [edu varasemates kohtuastmetes] pole mingi seljavõit, jutt käib selle üle, kas tegu on üldse asjaga, mille üle kohus võiks vaielda," ütles üks investoritest Maido Kiviorg BNS-ile.

Kohtuvaidlus pole veel jõudnud vormilistelt sisuliste küsimusteni ja võib seetõttu Kiviorgi hinnangul kesta kaua.

Investeerimiskelmuses süüdi mõistetud investeerimisfondi Gild Financial Advisory Services raha investeerinud üheksa investorit üritavad enam kui 10 miljonit eurot kaotatud raha tagasi saada riigilt ja hagevad selleks finantsinspektsiooni.

Maria Mägi advokaadibüroo esitas eelmise aasta alguses üheksa kliendi nimel, kelle hulgas on Hans Luik, Marcel Vichmann, Olari Taal ja Maido Kiviorg, taotluse Tallinna halduskohtusse. Investoreid esindab vandeadvokaat Indrek Kukk, kelle hinnangul oleks pidanud finantsinspektsioon teostama järelvalvet Gildi suhtes ja takistama emissiooni toimumist ning emissiooni järgselt teostama järelvalet.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles mullu märtsis, et asjaosalised küsisid inspektsioonilt kahjutasu varem kohtuväliselt, kuid neile öeldi veebruari keskel ära. "Finantsinspektsioon ei ole seaduse kohaselt vastutav taotluses nimetatud kahjude eest. Samuti on oluline osundada, et nõuded on aegunud," rääkis Kessler.

Kaebuse finantsinspektsiooni vastu esitasid Olari Taal, Hülvi Taal, Marcel Vichmann, Hans Luik, Enn Veskimägi, Kristjan Thor Vähi, Marek Pärtel, Maido Kiviorg, Taavo Tallo, Aivo Kuldmäe, Aivar Korela, Enn Vilgo, Viljo Laul ja Ants Mailend. Tegemist oleks esimese korraga, kui keegi nõuab kohtus riigilt, et see hüvitaks tegevusetusega tekitatud kahju.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada?
    Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada? Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid), vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast. Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tekkimisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.
  • Tartu halduskohus küsib kivikalme asjus nõu Euroopa Kohtult
    Tartu halduskohus pöördus Euroopa Kohtusse, paludes sellelt eelotsust, kas põllumajandustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetega kaitstakse ka Eestis asuvaid kivikalmeid.
  • Sundliitmise valitsuse määruseid ei saa vaidlustada halduskohtus
    Riigikohus ei võtnud menetlusse Võru, Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina, Emmaste, Rakke ja Koeru valla määruskaebusi, kes taotlesid halduskohtult valdade sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.
  • Töövõimereform ei ole kutsehaiguse hüvitamine korda muutnud
    Töövõimereformi käigus ei ole muutunud tööandja kohustus maksta tööõnnetuse või kutsehaiguse korral kahjuhüvitist, samuti ei ole muutunud üldised kahjuhüvitise maksmise tingimused, vastas sotsiaalministeerium advokaadibüroole LMP.
  • EL-i andmekaitsjad piiraks tööandjate taustauuringuid sotsiaalmeedias
    Tööandjad ei tohiks ilma põhjuseta uurida töölesoovivate inimeste sotsiaalmeediakontosid, leidis Euroopa Liidu juhtivatest andmekaitse ametnikest koosnev grupp.
canadian meds online canadian pharmacy

Liituge meiega sotsiaalv?rgustikes