Esmaspäev, 10 Aprill 2017 15:31

Riigikohus hakkab arutama Gildi investorite nõude kohtukõlblikkust

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Riigikohus hakkab arutama, kas Gildi investorite nõue finantsinspektsiooni vastu on kohtukõlblik, varasemad kaks kohtuastet on selle osas investoritele õiguse andnud.

Tallinna halduskohus jättis mullu 21. novembri määrusega rahuldamata finantsinspektsiooni taotluse investorite kaebuste läbi vaatamata jätmiseks. Sellele määrusele esitas inspektsioon määruskaebuse, mida ringkonnakohus aga ei rahuldanud, kuid täpsustas veidi selle sõnastust. "Jätta rahuldamata finantsinspektsiooni taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja taotlus kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamiseks," märkis ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu määruse peale esitas inspektsioon määruskaebuse riigikohtusse, mis võttiski selle esmaspäeval menetlusse.

"See on keeruline teema, mida pole varem Eestis kohtus lahatud, ning raske on öelda, kellele võiks siin õigus jääda. See [edu varasemates kohtuastmetes] pole mingi seljavõit, jutt käib selle üle, kas tegu on üldse asjaga, mille üle kohus võiks vaielda," ütles üks investoritest Maido Kiviorg BNS-ile.

Kohtuvaidlus pole veel jõudnud vormilistelt sisuliste küsimusteni ja võib seetõttu Kiviorgi hinnangul kesta kaua.

Investeerimiskelmuses süüdi mõistetud investeerimisfondi Gild Financial Advisory Services raha investeerinud üheksa investorit üritavad enam kui 10 miljonit eurot kaotatud raha tagasi saada riigilt ja hagevad selleks finantsinspektsiooni.

Maria Mägi advokaadibüroo esitas eelmise aasta alguses üheksa kliendi nimel, kelle hulgas on Hans Luik, Marcel Vichmann, Olari Taal ja Maido Kiviorg, taotluse Tallinna halduskohtusse. Investoreid esindab vandeadvokaat Indrek Kukk, kelle hinnangul oleks pidanud finantsinspektsioon teostama järelvalvet Gildi suhtes ja takistama emissiooni toimumist ning emissiooni järgselt teostama järelvalet.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles mullu märtsis, et asjaosalised küsisid inspektsioonilt kahjutasu varem kohtuväliselt, kuid neile öeldi veebruari keskel ära. "Finantsinspektsioon ei ole seaduse kohaselt vastutav taotluses nimetatud kahjude eest. Samuti on oluline osundada, et nõuded on aegunud," rääkis Kessler.

Kaebuse finantsinspektsiooni vastu esitasid Olari Taal, Hülvi Taal, Marcel Vichmann, Hans Luik, Enn Veskimägi, Kristjan Thor Vähi, Marek Pärtel, Maido Kiviorg, Taavo Tallo, Aivo Kuldmäe, Aivar Korela, Enn Vilgo, Viljo Laul ja Ants Mailend. Tegemist oleks esimese korraga, kui keegi nõuab kohtus riigilt, et see hüvitaks tegevusetusega tekitatud kahju.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Tööinspektsioon: reedel on lühendatud tööpäev
    Eesti Vabariigi aastapäev on sel aastal laupäeval, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.
  • Konkurentsiamet: apteekide omandireform oleks odavam tühistada
    Konkurentsiameti peadirektori hinnangul oleks odavam tühistada apteekide omandipiirangu reform, mille alusel saaksid apteekide omanikud 2020. aasta aprillist olla vaid proviisorid, ja maksta juba apteegid omandanud proviisoritele hüvitist, kui hakata tähtaja kukkumisel ülejäänud apteeke riigistama, kirjutab Eesti Päevaleht.
  • Ringkonnakohus: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    15. veebruaril otsustas ka Tallinna ringkonnakohus, et riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu; viimati tegi möödunud suvel madalama astme kohus samasuguse otsuse.
  • Kaubanduskoda tahab ametiühingute seaduse muutmist
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku täiendada ametiühingute seadust nii, et seadusest tulenevad hüved antakse ettevõttepõhiselt vaid ühele ametiühingute usaldusisikule.
  • Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse
    Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse

    Internet annab varasemaga võrreldes kujutlematuid võimalusi. Interneti poolt pakutav anonüümsus on kindlasti väärtus – seda nii tagakiusatud ajakirjanikele sõnavabadust piiravates riikides või ka töötajale, kes muidu ei julge kuhugi pöörduda seoses rikkumistega, mis tööandja on salamisi toime pannud. Samal ajal võimaldab internet anonüümsust ka isikutele, kes võivad seda kuritarvitada. Nii on ka vaidluses, mille osas Eesti kohus küsis eelotsust Euroopa Liidu Kohtult. Eesti kohus küsib sisuliselt selle kohta, kui kaugele võib võltskaupa müüvate veebilehtede toimimisele kaasaaitaja minna väitega, et tema pakub võltskauba müüjatele vaid tehnilist tuge.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes