Neljapäev, 23 Märts 2017 14:30

Seadusemuudatus suurendab Finantsinspektsiooni õigusi

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Riigikogu kiitis 87 poolthäälega heaks väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadusega (359 SE) rakendatakse Eestis ELi turukuritarvituse määrus, mis kehtestab reeglid väärtpaberituru, sealhulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.

Seadus täiendab finantsinspektsiooni pädevust. Näiteks, kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis muudatuste kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul. Samuti võib ta hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Samuti on lisatud finantsinspektsiooni kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Seadus tõstab turukuritarvituste sunniraha määra. Maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral tõuseb vastavalt 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata sunniraha kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses on see vastavalt 1200 ja 3200 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Millele mõelda siis, kui tuleb tuju asutada sihtasutus
    Millele mõelda siis, kui tuleb tuju asutada sihtasutus Sihtasutuse asutamise sooviga just igapäevaselt advokaadi poole ei pöörduta ja ehk ei pea ka. Paljud heategevuslikud sihtasutused saavad alguse aktiivsete kodanike vabal ajal tehtud uurimistööst ja notari antud headest nõuannetest. Samas on sihtasutus vorm, mis võimaldab end väga laialt asutajate soovide ja äranägemise järgi kohandada. Olles nii oma advokaadi- kui ka vabatahtlikus töös nii mõnegi sihtasutuse ja selle asutamise küsimustega kokku puutunud, tahaksin mõnd tähelepanekut jagada.
  • Kuidas hoiduda töövaidlustest
    Kuidas hoiduda töövaidlustest Töösuhetes peavad mõlemad pooled käituma heauskselt ja lojaalselt nii lepingu sõlmimisel, muutmisel kui ka täitmisel. Selle nõude rikkumine võib kaasa tuua vaidlusi ja anda teisele poolele õiguse leping erakorraliselt üles öelda.
  • Millistel alustel tohib isikuandmeid koguda ja muul viisil töödelda?
    Enne isikuandmete töötlema hakkamist tuleks kaardistada eeskätt:
  • Töötamise registreerimine
    Töötamise registreerimine

    Maksu- ja tolliamet annab ülevaate töötamise registreerimise võimalustest.

  • Õiguskantsler: matusetoetuse regulatsioon vajab täpsustamist
    Õiguskantsler pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses segadusega, mis puudutab matusetoetuse maksmist, märkides, et regulatsioon vajab täpsustamist.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes