Neljapäev, 23 Märts 2017 14:30

Seadusemuudatus suurendab Finantsinspektsiooni õigusi

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Riigikogu kiitis 87 poolthäälega heaks väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadusega (359 SE) rakendatakse Eestis ELi turukuritarvituse määrus, mis kehtestab reeglid väärtpaberituru, sealhulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.

Seadus täiendab finantsinspektsiooni pädevust. Näiteks, kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis muudatuste kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul. Samuti võib ta hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Samuti on lisatud finantsinspektsiooni kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Seadus tõstab turukuritarvituste sunniraha määra. Maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral tõuseb vastavalt 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata sunniraha kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses on see vastavalt 1200 ja 3200 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada?
    Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada? Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid), vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast. Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tekkimisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.
  • Tartu halduskohus küsib kivikalme asjus nõu Euroopa Kohtult
    Tartu halduskohus pöördus Euroopa Kohtusse, paludes sellelt eelotsust, kas põllumajandustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetega kaitstakse ka Eestis asuvaid kivikalmeid.
  • Sundliitmise valitsuse määruseid ei saa vaidlustada halduskohtus
    Riigikohus ei võtnud menetlusse Võru, Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina, Emmaste, Rakke ja Koeru valla määruskaebusi, kes taotlesid halduskohtult valdade sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.
  • Töövõimereform ei ole kutsehaiguse hüvitamine korda muutnud
    Töövõimereformi käigus ei ole muutunud tööandja kohustus maksta tööõnnetuse või kutsehaiguse korral kahjuhüvitist, samuti ei ole muutunud üldised kahjuhüvitise maksmise tingimused, vastas sotsiaalministeerium advokaadibüroole LMP.
  • EL-i andmekaitsjad piiraks tööandjate taustauuringuid sotsiaalmeedias
    Tööandjad ei tohiks ilma põhjuseta uurida töölesoovivate inimeste sotsiaalmeediakontosid, leidis Euroopa Liidu juhtivatest andmekaitse ametnikest koosnev grupp.
canadian meds online canadian pharmacy

Liituge meiega sotsiaalv?rgustikes