Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on ametiühingud koos heade partneritega töötervishoiu- ja tööohutuse protsessi pulkadeks võtnud ja tuvastanud ummistused, mis ei võimalda Eesti töötajal töökohal oma tervist hoida: „Koondasime kõik probleemid koos konstruktiivsete ettepanekutega sellesse ühte kirja ja plaanime hoolitseda, et enamus neist ka reaalselt ellu rakendatakse,“ rääkis Peterson.
Kutsehaigete Liidu tegevjuhi Tiina Kinki hinnangul peab kutsehaiguse taotlejal olema raudne tervis mahukate kohtuvaidluste pidamiseks: „Kutsehaiguste hilisema tuvastamise hõlbustamiseks tuleks terviseandmeid infosüsteemis kogu salvestatud dokumentatsiooni osas säilitada tähtajatult, sest kutsehaiguste uurimine on täna keeruline suuresti seetõttu, et olulisi andmeid pole võimalik aastaid hiljem enam kätte saada ja tõendamine on seetõttu keeruline."
Töötervishoiuarstid on probleemina esile toonud töötajate soovi varjata oma terviseandmeid ja kaebusi, mille põhjuseks on ametiühingute usaldusisikute hinnangul töötaja kaitsetu olukord ja puuduvad sotsiaalsed tagatised juhul, kui töötervishoiuarst keelab töötamise senisel töökohal või viitab töökoha kohandamise vajadusele.
Lisaks juhivad ametiühingud tähelepanu muudele valdkonna probleemidele, mida muudetav seadus ei kajasta. Näiteks on täna endiselt liiga palju ettevõtteid, kus pole sisulist töökeskkonnariskide arvele võtmist ja nende maandamistegevust alustatudki.
Peale ametiühingute Tartu, Pärnu ja Narva koostöökogudele on esitatud ettepanekuid arutatud Tervisliku Töö Koalitsiooniga, kuhu kuuluvad töötervishoiuarstid, töökeskkonna riskianalüütikud, tööohutuse õppejõud, kutsehaiged ja töötervisega seotud kohtuvaidlustes osalenud advokaadid. Aruteludes on osalenud ka Haigekassa, Tööinspektsiooni ja Perearstide Seltsi esindajad.
