"Tööga hõivatuid oli selle aasta esimeses kvartalis 5,1 protsenti rohkem kui aasta varem ja inimeste osalemine tööturul kasvas. Tööga oli hõivatud rohkem inimesi kui vahetult enne pandeemia algust. Jõudsalt taastus sealjuures koroonakriisi ajal tööturult rohkem kõrvale jäänud noorte ja pensionieas inimeste aktiivsus tööturul," märkis Soosaar pressiteates.
Tööturu tugevat seisu aasta alguses näitasid tema sõnul ka maksu- ja tolliameti andmed, mille järgi oli deklareeritud palka saanute arv jaanuarist märtsini aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 3,7 protsenti suurem. "Võrreldes koroonakriisile eelnenud ajaga on Eestis suurenenud hõive keskmisest kõrgema palgatasemega teenustesektori tegevusaladel, näiteks info- ja side tegevusalal, kutse-, teaduse- ja tehnikaalase tegevuse vallas, finantssektoris aga ka hariduses ja tervishoius," tõi ökonomist välja.
Soosaar ootab, et edaspidi on oodata tööjõunõudluse kasvu aeglustumist, eelkõige seoses tagasilöökidega majanduses, mille toob kaasa Venemaa sõda Ukrainas.
Seni kajastub sõjakriisi mõju tööjõunõudlusele veel vaid ehituse ja töötleva tööstuse ettevõtete hõiveootustes, mis olid märtsis ja aprillis varasemast pessimistlikumad,
osutas ta.
Ta lisas, et mõnevõrra on suurem ebakindlus vähendanud nende ettevõtete osakaalu, kes seni on tööjõupuudust tunnetanud kõige teravama probleemina.
"Ulatuselt on aga sõja mõju ettevõtete hõiveootustele olnud seni märksa väiksem, kui oli koroonakriisil kaks aastat tagasi. Tööjõupakkumist suurendab aga Ukraina sõjapõgenike jõudmine Eesti tööturule. Nende edukaks osalemiseks Eesti tööturul on oluline, et nad saaksid kandideerida töökohtadele võimalikult erinevates valdkondades ning saaksid võimalikult palju rakendada oma oskusi ja teadmisi," toonitas Soosaar.
