Esmastel andmetel juhtus möödunud aastal 4919 tööõnnetust ning täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud, teatas tööinspektsioon BNS-ile. Surmaga lõppes möödunud aasta 24 tööõnnetust, neist kahe asjaolud on veel täpsustamisel. Kergeid tööõnnetusi registreeriti mullu 3916 ning raskeid 975. Tegevusaladest juhtus enim õnnetusi metalltoodete tootmisel, kaubanduses, riigikaitses ning veonduses ja laonduses.
Möödunud aastal toimus 300 õnnetust rohkem kui aasta varem ning surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtus 2015. aastal 17.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul valmib põhjalik töökeskkonna analüüs märtsis, ent juba esmaste andmete põhjal saab ütelda, et tööõnnetusi juhtus möödunud aastal tunamullusest oluliselt rohkem. "Võime ütelda, et tegemist oli viimase kümne aasta halvima aastaga," nentis Maripuu.
"Ühest küljest on hea, et üha vähem varjatakse tööõnnetusi ning neist antakse teada. Väga tõsiselt tuleb aga võtta seda, et oma elu jättis tööl 24 inimest," sõnas Maripuu.
Maripuu kinnitas, et inspektsioon suurendab alanud aastal järelevalve mahtu probleemsetes sektorites nagu elektrienergia, veondus ja laondus ning ehitus, kus eelmisel aastal oli rohkem raskeid õnnetusi. „Selge on see, et inspektor ei saa olla iga päev igal ehitusplatsil või tootmistsehhis. Ohutult ja nii enda kui kolleegide tervist säästev töötamine peab olema igal töökohal esmane väärtus. Töötamine ei tohi 21. sajandil olla eluohtlik ettevõtmine," ütles ta.
2015. aastal toimus 4774 tööõnnetust, neist 3800 kerget, 958 rasket ning 17 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga.
