Tööinspektsiooni pressiesindaja Kristel Abel toonitas, et nõustamisbüroo ei ole tööinspektsiooni esindus. Tema sõnul on inspektsioon tavaliselt kaks korda kuus toimuvateks nõustamisteks rentinud tuba kohalikult omavalitsuselt ning nõustamiseks sõidab kohale tööinspektsiooni jurist või konsultant. “Ülejäänud nõustamisbüroode osas jälgime vastuvõttudele tuleku arvu ning hindame seisu 2017. aasta jooksul,” lisas pressiesindaja.
Tööinspektsioon lõi 2015. aastal Euroopa sotsiaalfondi toel kokku üheksa nõustamisbürood väiksemates kohtades, et nõustada sealseid töötajaid ning tööandjaid. “Büroode loomisega soovisime testida, kas sellise silmast-silma nõustamise järele on kohtadel vajadus ning kui sagedasti inimesed büroos nõustamisel käima hakkavad. Otsustasime ka, et büroodele antakse käivitumiseks aega ning otsus teenuse jätkamise osas tehakse kahe aasta möödudes,” sõnas Abel BNS-ile.
Samas selgus, et nõustamisbürood ei leia väga tihedat kasutust. “Kilingi-Nõmmel näiteks toimus kahe aasta jooksul vaid 14 nõustamist. Oleme saanud ka tagasisidet inimestelt, et nad eelistavad nõustamisel käia mitte oma kodukohas, vaid kui otsustakse kohale minna, siis anonüümsuse säilitamiseks pigem suuremasse keskusesse,” sõnas Abel.
Abel nentis ka, et inimesed külastavad tööinspektsiooni üha harvemini. “Pigem helistatakse juristi nõuandetelefonile või küsitakse nõu e-kirja teel. Telefoni ja e-kirja teel antavate konsultatsioonide arv on pidevas tõusujoones,” ütles ta.
Tööinspektsiooni juristid on selle aasta 11 kuuga vastanud 33 368 kõnele. Samal perioodil vastati 5755 e-kirjale.
Tööinspektsiooni kontorid asuvad kõigis maakonnakeskustes.
