Möödunud aastal esitas haigekassale raviarvete tagasimakse taotluse rohkem kui 400 inimest, kel oli EL-is reisimisel vaja läinud arstiabi, kuid kellel ei olnud Euroopa ravikindlustuskaarti, mistõttu neil tuli arstiabi eest kohapeal ise tasuda. Sellisel puhul on küll võimalik koju naastes haigekassale esitada tagasimaksetaotlus, kuid ootamatult suured väljaminekud tervishoiuteenustele võivad sellegipoolest rikkuda puhkusereisi.
Kokku maksis haigekassa inimestele avalduste alusel tagasi 53 073 eurot. Kõige rohkem ehk 99 juhul vajasid inimesed arstiabi Soomes. 67 taotlust tervishoiuteenuste eest makstud kulude tagasimakseks esitati Saksamaa kohta ning 57 Prantsusmaa kohta.
Terviserikke ravimine välisriigis võib osutuda väga kulukaks ja seetõttu on oluline EL-is reisile kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mis säästab liigsetest kuludest ning ebameeldivast asjaajamisest. Ravikindlustuskaardi esitamisel saavad Eesti haigekassas kindlustatud inimesed ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal vajaminevat arstiabi selles riigis elavate kindlustatud inimestega võrdsetel tingimustel.
Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt või õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus, nagu luumurd. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile EL-is ning lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis. Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb siiski patsiendi omavastutustasud, nagu visiiditasud või voodipäevatasu ja seda asukohamaa hindades.
Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikku süsteemi kuuluvates raviasutustes. Üldjuhul tasub eraraviasutustes tekkinud kulutuste, omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest reisikindlustus, mistõttu soovitab haigekassa alati enne reisile asumist ka reisikindlustuse vormistada.
