Esmaspäev, 16 Aprill 2018 13:46

Alates teisest lapsest saab perehüvitisi taotlust esitamata

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sotsiaalkindlustusamet määrab alates aprilli algusest lapsevanematele, kellele eelmise lapse eest on perehüvitisi makstud, uue lapse sünni korral toetused ilma taotlust esitamata.

Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste talituse juhi Katrin Maiste sõnul on see oluline, et ameti teenused muutuksid inimestele lihtsalt ja taotlustevabalt kättesaadavaks. „Inimene ei peaks teenuste saamiseks korduvalt esitama kord juba riigile või kohalikule omavalitsusele esitatud andmeid,“ rääkis ta.

„Teise ja järgneva lapse sünni korral saadab sotsiaalkindlustusamet vastavalt rahvastikuregistri andmetele lapsevanemale kirja, kus küsib tema nõusolekut perehüvitise saamiseks juba varem esitatud taotluse alusel,“ selgitas Maiste.

Teavitus saadetakse mõlema vanema e-posti aadressile ja nõusoleku sellele peab andma vähemalt üks vanematest hiljemalt kuus kuu jooksul pärast lapse sündi. Nõusoleku saamisel määrab amet vanemale ettenähtud perehüvitised ja maksab toetused. Lapsevanemale saadetakse hüvitiste määramise kohta otsus e-posti aadressile. Otsusega on võimalik tutvuda ka riigiportaalis eesti.ee.

„Täna ei ole meil veel võimalik teenust sellisel kujul pakkuda esmakordselt lapsevanemateks saavatele peredele ja kärgperedele,“ rääkis Maiste, kuid lisas, et perehüvitiste teenus areneb pidevalt ning õige pea saab amet hakata mugavamat teenust pakkuma kõikidele peredele.

Sotsiaalkindlustusamet piloteeris uut moodi teenust alates eelmise aasta lõpust kuni selle aasta alguseni. „Testperioodi põhjal võime öelda, et perehüvitiste süsteemi muudatus on klientide poolt hästi vastu võetud ja teenus saab positiivset tagasisidet,“ rõõmustas Maiste.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
    Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid, nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks. Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsenti ning
    sel aastal kogub pensioniks 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32%; 2016. aastal - 27%; 2015. aastal - 25%).
  • Statistikaamet: KOV-ide osalus ettevõtluses väheneb pidevalt
    Kohalikele omavalitsustele (KOV) kuuluvate ettevõtete arv ning KOV-ide aktiivsus ettevõtluses on pidevalt vähenenud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus.
  • Eesti majanduskeskkond on Saksa ettevõtete hinnangul atraktiivne
    Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) poolt märtsis läbi viidud konjunktuuriuuringu kohaselt on Eesti majanduskeskkond Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest atraktiivsuselt kolmandal kohal.
  • SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused
    SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused seoses sellega, et pank hakkab rakendama makseteenuste direktiivi nõudeid, võimaldades kliendi nõusolekul kolmandatel isikutel juurdepääsu konto- ja makseteenustele.
  • Uukkivi: pidev järelevalve aitab parandada riigihankepraktikat
    Rahandusministeerium kontrollis möödunud aastal plaanilise järelevalve käigus 20 hankija hanketegevust. Valdavalt on hanked läbiviidud vastavalt seadusele, kuid esines ka rikkumisi, mis peamiselt on siiski tingitud hankijate teadmatusest ja puudulikust töökorraldusest, selgub 2017. aasta riigihangete plaanilise järelevalve ülevaatest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes