Esmaspäev, 16 Aprill 2018 13:46

Alates teisest lapsest saab perehüvitisi taotlust esitamata

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sotsiaalkindlustusamet määrab alates aprilli algusest lapsevanematele, kellele eelmise lapse eest on perehüvitisi makstud, uue lapse sünni korral toetused ilma taotlust esitamata.

Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste talituse juhi Katrin Maiste sõnul on see oluline, et ameti teenused muutuksid inimestele lihtsalt ja taotlustevabalt kättesaadavaks. „Inimene ei peaks teenuste saamiseks korduvalt esitama kord juba riigile või kohalikule omavalitsusele esitatud andmeid,“ rääkis ta.

„Teise ja järgneva lapse sünni korral saadab sotsiaalkindlustusamet vastavalt rahvastikuregistri andmetele lapsevanemale kirja, kus küsib tema nõusolekut perehüvitise saamiseks juba varem esitatud taotluse alusel,“ selgitas Maiste.

Teavitus saadetakse mõlema vanema e-posti aadressile ja nõusoleku sellele peab andma vähemalt üks vanematest hiljemalt kuus kuu jooksul pärast lapse sündi. Nõusoleku saamisel määrab amet vanemale ettenähtud perehüvitised ja maksab toetused. Lapsevanemale saadetakse hüvitiste määramise kohta otsus e-posti aadressile. Otsusega on võimalik tutvuda ka riigiportaalis eesti.ee.

„Täna ei ole meil veel võimalik teenust sellisel kujul pakkuda esmakordselt lapsevanemateks saavatele peredele ja kärgperedele,“ rääkis Maiste, kuid lisas, et perehüvitiste teenus areneb pidevalt ning õige pea saab amet hakata mugavamat teenust pakkuma kõikidele peredele.

Sotsiaalkindlustusamet piloteeris uut moodi teenust alates eelmise aasta lõpust kuni selle aasta alguseni. „Testperioodi põhjal võime öelda, et perehüvitiste süsteemi muudatus on klientide poolt hästi vastu võetud ja teenus saab positiivset tagasisidet,“ rõõmustas Maiste.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Kaardipettused on kolinud internetti
    Kaardipettused on kolinud internetti Eesti on kaardimaksete rohkuse poolest Euroopas esimese viie riigi hulgas, kuid  pettuste osakaal on üks väiksemaid. Eesti pankade välja antud pangakaartidega tehti 2016. aastal 10 500 kaardipettust koguväärtuses 1,1 miljonit eurot. Kaarditehinguid tehti samal ajal 328 miljonil korral ja nende koguväärtus oli 11,1 miljardit eurot. Pettuste osakaal kõikides kaarditehingutes oli Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest seitse korda väiksem. Eesti eristub selgelt teistest Euroopa riikidest selle poolest, et samal ajal kui inimesed kasutavad aktiivselt pangakaarte, on kaardipettuste osatähtsus võrreldav nende riikidega, kus tehinguid tehakse vähe, näiteks Ungari, Leedu ja Poola. Lisaks Eestile paistab ka Holland silma nii aktiivse kaardikasutuse kui ka väheste kaardipettuste poolest.
  • ELASA tellimusel ehitati 800 kilomeetrit lairiba baasvõrku
    Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) lõpetas EstWin-nimelise baasvõrgu ehitamise etapi, mille raames ehitati välja 800 kilomeetrit baasvõrku ja üle 300 ühenduspunkti.
  • Eesti pensionifondide tootlus jääb alla inflatsioonile
    Eesti pensionifondide reaaltootlus oli eelmisel aastal -0,1 protsendiga Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide halvemuselt teine tulemusel ning jääb seega alla inflatsioonile.
  • Tööstusettevõtete kindlustunne septembris pisut kahanes
    Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil kahanes tööstusettevõtete kindlustunne septembris kuuga 2 punkti võrra 8 punktile, möödunud aasta septembris oli näitaja 11 punkti.
  • Notarid annavad avatud uste päeval tasuta nõu
    24. oktoobril kell 14-17 toimub juba kolmandat aastat järjest notaribüroode avatud uste päev, mille raames on inimestel üle Eesti võimalik külastada notarit ning saada tasuta nõuandeid notari tööd puudutavates valdkondades.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes