Teisipäev, 17 Aprill 2018 10:25

Riik suunab e-riigi arendamisse 117,5 miljonit eurot lisaraha

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste tulemusel suunatakse Eesti e-riigi arendamisse kokku täiendavad 117,5 miljonit eurot järgneva nelja aasta jooksul, muu hulgas tõstetakse riigi IKT-spetsialistide palku 20 protsendi võrra.

"Eesti e-riigi arendus on aastaid olnud sõltuvuses Euroopa Liidu vahendite ühekordsetest rahasüstidest. Edasiseks infosüsteemide korrashoiuks ja arendamiseks pole aga raha leidmist seni peetud oluliseks," kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo pressiteate vahendusel.

Täiendavast rahastusest 112,5 miljonit eurot kasutatakse peamiselt e-teenuste arendamiseks ning küberturvalisuse tõstmiseks. 5 miljonit eurot rakendatakse Eesti Rahvusringhäälingu infosüsteemide uuendamiseks, et need vastaksid tänapäevastele küberturvalisuse nõutele.

"Kaasajastuste tegemata jätmine on viinud selleni, et riigi pakutavaid e-teenuseid on inimestel kohati ebamugav kasutada. Teiselt poolt on ajas kuhjunud probleeme keerulisem lahendada ning infosüsteeme tagantjärele korrastades kulutame kokkuvõttes rohkem raha kui neid järjepidevalt hooldades," ütles minister.

"Tuues IKT-valdkonda lisaraha 117,5 miljonit eurot, suudame meie e-riigi lahendusi oluliselt kaasajastada ja tagada, et meie e-riik seisaks tugevatel jalgadel. Kaasajastamisega käsikäes käib ka küberturvalisuse tõstmine kogu sektoris," lisas minister.

Lisaks tuli valitsus vastu ettepanekule tõsta riigi IKT-spetsialistide palku 20 protsendi võrra. Erasektori palgatasemed on seni olnud oluliselt konkurentsivõimelisemad kui riigiasutustes, kellel on raske leida valdkonna spetsialiste. Seetõttu soovitakse tuua riigi IKT-töötajate palgad sektori mediaani tasemele. Digivaldkonna palku plaanitakse tõsta alates järgmisest aastast ministeeriumi allasutustes, mis tegelevad riiklike e-süsteemide väljatöötamise, hoolduse ja arendusega.

"Meie e-riik püsib ja areneb ainult tänu meie inimeste oskustele. Seetõttu peame lisaks sõnadele ka tegudega näitama, et Eesti prioritiseerib IKT-valdkonda ja panustab seal töötavate inimeste hoidmisesse ja motiveerimisse," märkis Palo.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
    Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid, nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks. Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsenti ning
    sel aastal kogub pensioniks 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32%; 2016. aastal - 27%; 2015. aastal - 25%).
  • Statistikaamet: KOV-ide osalus ettevõtluses väheneb pidevalt
    Kohalikele omavalitsustele (KOV) kuuluvate ettevõtete arv ning KOV-ide aktiivsus ettevõtluses on pidevalt vähenenud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus.
  • Eesti majanduskeskkond on Saksa ettevõtete hinnangul atraktiivne
    Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) poolt märtsis läbi viidud konjunktuuriuuringu kohaselt on Eesti majanduskeskkond Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest atraktiivsuselt kolmandal kohal.
  • SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused
    SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused seoses sellega, et pank hakkab rakendama makseteenuste direktiivi nõudeid, võimaldades kliendi nõusolekul kolmandatel isikutel juurdepääsu konto- ja makseteenustele.
  • Uukkivi: pidev järelevalve aitab parandada riigihankepraktikat
    Rahandusministeerium kontrollis möödunud aastal plaanilise järelevalve käigus 20 hankija hanketegevust. Valdavalt on hanked läbiviidud vastavalt seadusele, kuid esines ka rikkumisi, mis peamiselt on siiski tingitud hankijate teadmatusest ja puudulikust töökorraldusest, selgub 2017. aasta riigihangete plaanilise järelevalve ülevaatest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes