Teisipäev, 13 Veebruar 2018 15:29

Uuring: pankrotiohtu on põhinäitajate järgi üha keerulisem tuvastada

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kuigi pankrotistunud ettevõtete osakaal registreeritud äriühingutest püsis 2017. aastal teist aastat järjest aegade madalaimal 0,16 protsendi tasemel, toimusid muutused pankrotiohule viitavate tunnuste osas; üha raskem on pankrotiohtu määrata võlgade ja põhinäitajate järgi.

Märkimist väärib fakt, et koguni 18 protsendil ettevõtetest ei olnud vahetult enne pankrotistumist maksuvõlgasid ega maksehäireid ning nende ettevõtete peamised majandusnäitajad olid rahuldavad. Pankrotistunud ettevõtete summaarsed maksuvõlad ja maksehäirete summad on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud, selgub Creditinfo Eesti AS pankrottide paneeluuringust.

Püsiv maksejõuetus kuulutati välja 343 äriühingul, mis on 2,4 protsendi ehk kaheksa ettevõtte võrra rohkem kui aasta tagasi. Vaatamata väikesearvulisele tõusule püsib pankrotistumise tase endiselt madal ja tõenäoliselt jätkub sama trend ka 2018. aastal.

Maksejõuetutest äriühingutest 199 juhul pankrot rauges varade puudumise tõttu. Kuigi varatute osakaal 58 protsenti pankrottide arvust tundub kõrge, on nende summaarne käive vaid 18 protsenti pankrotifirmade kogukäibest.

Keskmiselt pankrotistus 2017. aastal 1,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta. Suurima pankrotistumise tasemega olid traditsiooniliselt majutus- ja toitlustussektor ning töötlev tööstus, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 4,3 ja 3,5 ettevõtet. Traditsioonilisest esikolmikust langes esmakordselt välja ehitussektor.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakonnad olid Läänemaa ja Ida-Virumaa, kus pankrotistus vastavalt 4 ja 2,5 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ning madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad Lääne-Virumaa, Rapla- ja Järvamaa, kus pankrotistus vastavalt 0,3; 0,5 ja 0,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta.

Keskmine 2017. aastal pankrotistunud ettevõte on kahe töötajaga, müügituluga kuni 200 000 eurot, pea olematu omakapitali ja kahjumiga töötav väikeettevõte. Ligi 97 protsenti pankrotistunud ettevõtetest said oma viimasel aktiivsel tegutsemisaastal madala Creditinfo Reitingu (BB, B, C, U).

Kümnest suurimast 2017. aastal pankrotistunud ettevõttest kolm tegutsesid hulgikaubanduses, kaks töötlevas tööstuses, kaks ehituses ning kaks veonduse ja laonduse tegevusalal. Suurim pankrotistunud ettevõte Spratfil AS tegeles kala ja kalatoodete tootmisega.

Teised suuremad pankrotistujad olid möödunud aastal osaühingud Joyful Partners, Bauschmidt, Rainer Trade, Seppälä Estonia, ÖM Bygg, Nap Konsult, Veeseadmete OÜ, Trialto Logistika ja Fineteam.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
    Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid, nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks. Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsenti ning
    sel aastal kogub pensioniks 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32%; 2016. aastal - 27%; 2015. aastal - 25%).
  • Statistikaamet: KOV-ide osalus ettevõtluses väheneb pidevalt
    Kohalikele omavalitsustele (KOV) kuuluvate ettevõtete arv ning KOV-ide aktiivsus ettevõtluses on pidevalt vähenenud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus.
  • Eesti majanduskeskkond on Saksa ettevõtete hinnangul atraktiivne
    Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) poolt märtsis läbi viidud konjunktuuriuuringu kohaselt on Eesti majanduskeskkond Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest atraktiivsuselt kolmandal kohal.
  • SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused
    SEB käivitab kontoteabe ja makse algatamise teenused seoses sellega, et pank hakkab rakendama makseteenuste direktiivi nõudeid, võimaldades kliendi nõusolekul kolmandatel isikutel juurdepääsu konto- ja makseteenustele.
  • Uukkivi: pidev järelevalve aitab parandada riigihankepraktikat
    Rahandusministeerium kontrollis möödunud aastal plaanilise järelevalve käigus 20 hankija hanketegevust. Valdavalt on hanked läbiviidud vastavalt seadusele, kuid esines ka rikkumisi, mis peamiselt on siiski tingitud hankijate teadmatusest ja puudulikust töökorraldusest, selgub 2017. aasta riigihangete plaanilise järelevalve ülevaatest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes