Katseajal esitasin tööandjale lahkumisavalduse ning tööle enam ei läinud, põhjuseks elukaaslase terviserike, kuid ei esitanud tõendeid. Tööandja teatas, et see on tööluus. Ei oma juhiluba ja tööleminek sõltuski elukaaslasest. Tema terviserikke pärast ma ei saanudki enam minna, tööandja oli sellest teadlik. Tööle asusin 30.09, tööleping sõlmiti 9.10., viimane tööloleku päev oli 31.10. Tööandjaga oli suusõnaline kokkulepe, et iga kuu saan 5 puhkepäeva koduskäimiseks. 2.11 esitasin avalduse, töö on 12-h vahetustena graafiku alusel ning tööle tagasi oleks pidanud minema 6.11.
11.11 oleks pidanud saama palka. Siiani pole saanud ei palka, lõpparvet ega üldse mingit teadet kinnipidamistest ega töölepingu lõppemisest. Kui tuleb nn leppetrahv, siis mitme päeva eest?
Vastab Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon:
"Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt selgitada erinevaid ülesütlemise aluseid. Tuleb eristada, kas töötaja ütles töösuhte üles omal soovil või erakorraliselt.
Töötaja võib töösuhte igal ajal omal soovil töölepingu seaduse (edaspidi - TLS) § 85 lg 1 või katseajal TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette, katseajal vähemalt 15 kalendripäeva. Töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama, aga peab esitama kirjaliku ülesütlemisavalduse. Kui töötaja esitab kirjaliku ülesütlemisavalduse ja ülesütlemist ei põhjenda, ehk tegemist ei ole erakorralise ülesütlemisega, siis loetakse töösuhe üles öelduks omal soovil. Kui töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata, siis on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest. TLS ei reguleeri hüvitise suurust. Tööandja esitab töötaja ettepaneku hüvitise maksmiseks. Kui töötaja ei nõustu tööandja ettepanekuga, siis ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta töötasust tasaarvestusi teha ei tohi, kuid tööandjal on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole kahju hüvitise nõudega.
Töötajal on võimalik töösuhe üles öelda ka erakorraliselt TLS § 91 lg 3 alusel töötajast tuleneval põhjusel, näiteks lähedase haigestumise tõttu, mis tõttu ei ole võimalik enam töösuhet jätkata. Sellisel juhul teeb töötaja kirjaliku ülesütlemisavalduse, märgib avaldusele põhjuse ning ühtlasi märgib ka põhjuse, miks ei ole etteteatamistähtaja järgimine võimalik. Lisaks esitab töötaja tõendi. Põhjendatud erakorralise ülesütlemise ja etteteatamistähtaja mitte järgimise korral ei saa tööandja nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja mitte järgimise eest."
