Enne seaduse väljakuulutamist analüüsis riigipea põhjalikult, mis juhtuks, kui senised apteekide asutamise piirangud kaoksid 9. juunist 2014, ent asemele ei tuleks ühtki reeglit, mis takistaks apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemist maapiirkondades, teatas presidendi kantselei.
Põhiseaduse valguses omab kantselei hinnangul ravimite kättesaadavus kõigile Eesti inimestele sõltumata nende elukohast suuremat kaalu kui ravimituru osaliste ärihuvid. Presidendi kantselei teatel ei ole veenvaid tõendeid või argumente, et apteekide asutamispiirangute kaotamine uute piirangute kehtestamiseta ei mõjutaks negatiivselt ravimite kättesaadavust maal. Uuringud ning õiguslik ja majanduslik loogika kinnitavad pigem riigikohtu seisukohta, mille järgi on vaja Eestis apteegiturgu reguleerida, et kindlustada apteekide säilimine vähese nõudlusega maapiirkondades.
Riigikohus asus seisukohale, et asutamispiirangute kehtetuks tunnistamisel ilma muid meetmeid kehtestamata ei ole välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine, kuivõrd Eestis ei ole piisavalt apteekreid. Apteeki ei ole võimalik pidada ilma apteekrita. Seega tuleb uute apteekide asutamisel leida apteekrid ennekõike olemasolevatest apteekidest.
Lisaks jõudis riigikohus järeldusele, et vaidlustatud normide kehtetuks tunnistamine uusi reegleid kehtestamata võib piirata ebaproportsionaalselt proviisorite ettevõtlusvabadust. Riigikohus märkis varasemale kogemusele tuginedes, et asutamispiirangute kadumise järel on tõenäoline, et turuosalised astuvad uute piirangute ootuses samme, mis muudaksid uue regulatsiooni kehtestamise keeruliseks või sisuliselt võimatuks. Näiteks on tõenäoline, et piirangute kadumisel esitaksid turuosalised otsekohe nõuetele vastavad taotlused uute apteekide avamiseks suure nõudlusega piirkondades.
Riigikohus andis parlamendile maksimaalse seaduslikult võimaliku aja põhiseaduspärase regulatsiooni kehtestamiseks, osutades ka mõeldavatele alternatiivsetele lahendustele. Riigikogu ei ole suutnud selleks tähtajaks probleemi terviklikult lahendada. Kui president oleks seaduse vetostanud, ei oleks jõustunud ka selle need osad, mis näevad ette täiendavaid apteegiteenuse kaitsemeetmeid maal ning jae- ja hulgimüügi eraldamist üksteisest.
Ravimite hulgi- ja jaemüügi lahutamist on pidanud vajalikuks riigikontroll. Õiguskantsler saab vaidlustada üksikuid norme, president saab tagasi lükata vaid seaduse tervikuna, see tähendab nii selgelt vajalikud ja põhiseaduspärased kui ka kaheldavad sätted. Riigipea hinnangul on piirangute kadumine uute meetmeteta kasulik ühele ärihuvile, seniste piirangute muudatusteta edasikestmine teisele. Riigikohtu otsuse eiramine riigikogu poolt on tekitanud olukorra, kus head lahendust ei ole.
Seniste piirangute asendamine uutega peab olema võimalik ja välistada tuleb olukord, kus apteegiturgu lukustavate sätete kehtetuks tunnistamine lükatakse üha uuesti edasi. Seepärast palub riigipea õiguskantsleril muudetud ravimiseaduse sätteid võimalikult kiiresti analüüsida ja vajadusel algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
President juhib riigikogu tähelepanu sellele, et riigikohus ei ole kohustatud võimaliku põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse tulemusel oma otsuse jõustumist uuesti edasi lükkama. Seega tuleb uute piirangute kehtestamisega kiirustada. Riigipea hinnangul tuleb uued ja mõjusad piirangud kehtestada hiljemalt käesoleva aasta novembri lõpuks
