Riik plaanib vähendada toidukäitlusega seotud bürokraatiat
"Toiduseaduse muutmine aitab lahendada mitu murekohta," ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai pressiteate vahendusel. "Muudatuse peamine eesmärk on vähendada bürokraatiat, tagades samal ajal toiduohutuse kõrge taseme. Suurim muudatus on seotud tegevusloa kohustuse kaotamisega mitmes toidukäitlemise valdkonnas. Lihtsustatult öeldes tähendab see, et toidukäitlemise alustamisest tuleb veterinaar- ja toiduametit (VTA) tulevikus ainult teavitada. Seni võis toidukäitlemisega alustada alles pärast järelevalveametniku kontrolli toimumist."
Sisuliselt jäävad käitlejatele kehtima kõik toiduohutusega seotud nõuded. Tegevusloa taotlemist peetakse aga praegu suureks koormaks ja takistuseks. Käitlejatele nõuete selgitamiseks ja järelevalve korralduse muutmiseks antakse uuele korrale üleminekuaeg 2021. aasta 1. jaanuarini.
Teise suure muudatusena antakse ministrile volitus kehtestada ettevõtte ruumidele ja seadmetele erandid kehtivatest nõuetest. Kõige olulisemaks põhimõtteks jääb toidu ohutu käitlemine, kuid väikeettevõtetes, kus tooraine ja toodangu mahud ning töötajate arv on väiksem, võimaldab muudatus teha käitlemiseks vajalike ruumide ehitamisel või kohandamisel väiksemaid investeeringuid. Erandid võimaldavad ka väiksemahuliste tapamajade ehitamist. Lähiajal esitatakse kooskõlastusringile vastav ministri määruse eelnõu.
Toiduseaduse muutmise arutelud algasid koduköögis valmistatud loomse toidu turustamisel kehtivatest piirangutest. Praeguste nõuete järgi võib näiteks koduköögis valmistatud juustu ja vorsti turustada vaid otse tarbijale. Soovides pakkuda neid müügiks poodi või restorani, tuleb taotleda koduköögile tegevusluba. Toiduseaduse muudatusega võimaldatakse jaekaubanduses juba kehtivat erandit rakendada ka koduköögis alates 2021. aasta 1. jaanuarist, mis tähendab, et koduköögis valmistatud loomset toitu saab pakkuda teisele jaekaubandusettevõtjale, näiteks poodi ja restorani, majandustegevusteate alusel.