Sellegipoolest näitab statistika, et ettevõtte müügitehingud kontrollitud oksjoniprotsessil (inglise keeles „controlled auction“), kus ettevõtte ostuprotsessi on esialgu kaasatud mitmeid potentsiaalseid ostjaid, on langustrendis. Eelmise aasta lõpus avaldatud Baltikumi ühinemis- ja omandamistehingute üksikasjaliku uuringu Baltic M&A Deal Points Study kohaselt müüdi ettevõtteid oksjonitel kõigest 10% ning 88% juhtudest müüdi ettevõte suunatult, ehk müügiprotsessi algusest saati oli kaasatud vaid üksainus ostja. Mis on need põhilisemad argumendid, mis räägivad oksjoni kasuks?
Esimene ja tihti ka kaalukaim põhjus oksjoniprotsessi kasuks otsustamisel on hind – pannes potentsiaalsed ostjad ettevõtte ostuhinnapakkumisi tegema ja omavahel võistlema on selge, et hind võib kujuneda märkimisväärselt kõrgemaks. Meedias on spekuleeritud näiteks, et Eesti Energia pakkus Nelja Energia eest 50-100 miljonit eurot rohkem kui teisele kohale jäänud hinnapakkumine (viide allikale). See on ligikaudu veerandi võrra rohkem.
Teiseks oluliseks argumendiks on tehingudokumentide tingimused ning läbirääkimised – kontrollitud oksjonitel esitab müüja potentsiaalsetele ostjatele esimese versiooni tehingudokumentidest ning ostjad peavad endale tunnistama, et müügitingimuste läbirääkimistel võistlevad nad ka teiste pakkujatega. Tihti võib see tähendada seda, et ostjatel tuleb keskenduda vaid kriitilistele punktidele ning läbi räägitakse üksikute ostjale oluliste teemade osas. Seega madalama prioriteetsusega teemadele aega ei kulutata ja ka ajaliselt võib oksjoniprotsess müügitehingu lõpuleviimist hoopis kiirendada.
Rääkides aga oksjoniprotsessi miinustest, tuuakse enim välja konfidentsiaalse informatsiooni (fakt, et ettevõte on turul müügiks või ettevõtte ärisaladused ja muu sensitiivne informatsioon) lekkimist, kuivõrd tahes tahtmata tuleb mitmete potentsiaalsete ostjate korral informatsiooni rohkematele inimestele jagada. Teatakse ka olukordi, kus konkurent osaleb oksjoniprotsessil üksnes sensitiivsele informatsioonile või ärisaladustele ligipääsemise eesmärgil. Selleks, et konfidentsiaalse informatsiooni lekkimist vältida, tuleks enne potentsiaalsele ostjale informatsiooni avaldamist poolte vahel konfidentsiaalsusleping sõlmida ning avaldada ettevõtte kohta informatsiooni ainult selleks ettenähtud turvalises keskkonnas – virtuaalses andmeruumis, kus on võimalik eriti konfidentsiaalsele informatsioonile ligipääs anda üksnes piiratud hulgale isikutele (nt ostja nõustajatele ja isegi mitte ostjatele endile jne).
Kokkuvõttes võib öelda, et kõrgem hind ning parem positsioon läbirääkimistel on kaalukad argumendid ettevõtte oksjoniprotsessil müügiks. Mh on oksjoniprotsessid näidanud, et tihti võib ettevõtte osta isik, keda enne protsessi algust keegi ostjana ette ei osanud näha. Sellegipoolest ei ole ükski ettevõte ega tehing identne ning on soovitatav iga kord eraldi analüüsida, kuidas täpselt ettevõtet müüa. Oksjoniprotsessi edukaks läbiviimiseks on eriti oluline juba väga varajases staadiumis kaasata nii õigus- kui finantsnõustajad, kuivõrd protsessi süstemaatiline planeerimine (õigete potentsiaalsete ostjate leidmine; informatsioonimemorandumi koostamine; andmeruumi sisustamine jne) aitab osapooltel kokku hoida nii aja- kui rahalist ressurssi.
Allikas: Advokaadibüroo Cobalt
