Mees lubab, et kui tema soov teoks tehakse, ta aktsiaid ei müü ning kasumit ei võta. Praegu omab Icahn 0,5% Apple’i aktsiatest, mille koguväärtus on 2,5 miljardit dollarit. Tema kinnitusel kerkiks Apple’i aktsia hind sellisel juhul kolme aastaga 1250 dollarini. «Minu kavatsustes pole mitte midagi lühiajalist,» ütles ta Apple’i tegevjuhile Tim Cookile saadetud kirjas.
Kes on aktivistinvestorid ning mis on nende aktiivsuse eesmärgiks?
Definitsiooni järgi on aktiivinvestor eraisik või investorite grupp, kes ostab suure hulga börsiettevõtte aktsiaid eesmärgiga saada ettevõttes üks või mitu nõukogu liikme kohta ning seeläbi mõjutada juhtkonda ettevõttes muutusi läbi viima. Mingist ettevõttest võib saada aktivistinvestori objekt siis, kui seda juhitakse kehvalt; kui ettevõttes on liigsuured kulud; kui investor usub, et see võib olla kasumlikum mittebörsiettevõttena või ta arvab, et suudab lahendada ettevõttes olevaid probleeme.
Maailma üks tuntumaid aktivistinvestoreid ongi 77-aastane miljardär Carl Icahn, kes on üritanud viia läbi muutusi sellistes ettevõtetes nagu Yahoo, Blockbuster, Time Warner ning tubaka- ja toiduainetööstuskontsern RJR Nabisco. Apple’i juures näeb ta ilmselt probleemiks olevat 147 miljardit dollarit vaba raha, mis ettevõtte bilansis üleeelmise kvartali seisuga oli. Täna hilisõhtul, mil Apple avaldab eelmise kvartali majandustulemused, saame teada värskema numbri – ilmselt ületab vaba raha hulk juba 160 miljardi dollari piiri.
Probleemiks on aga see, et üle 70% sellest rahast asub väljaspool USA-d, mida ei saa lihtsalt riiki tuua, sest see läheks väga suure maksu alla, mis tähendab, et vaba raha kasutamiseks on Apple’il võimalusi võrdlemisi vähe.
Aktivistinvestorid on 2013. aasta jooksul olnud väga toimekad: nad on ostnud kokku 62 ettevõtte (arvesse on võetud ettevõtted, mille turuväärtus on vähemalt 100 miljonit dollarit) aktsiaid. Tegemist on aktivistinvestorite aktiivseima aastaga alates 2008. aastast. Möödunud aasta sama ajaga olid aktivistid investeerinud 50 ettevõtte aktsiatesse.
Aktivistinvestorite tegevusel on olnud ka tulemusi. Näiteks oli naftakompanii Occidental Petroleumi kauaaegne ja heldelt tasustatud nõukogu esimees sunnitud oma kohalt tagasi astuma. Keemiatööstuskontsern Ashlandile avaldatakse survet, et see eraldaks naftadivisjoni Valvoline. Eelmisel nädalal hakkas riskifond Barington Capital avaldama survet restoranioperaatorile Darden Restaurants, et see eraldaks aeglaselt kasvavad ketid kiirelt kasvavatest.
Ka meie börsiettevõtteid on aktivistinvestorid püüdnud mõjutada, aga seni pole nad ettevõtete tegevusele suutnud mõju avaldada. Baltika tegevust on kritiseerinud ja ettevõtte juhile Meelis Milderile survet avaldanud Rootsi perefirma ENA juht Sven-Erik Solberg.
Kui Baltikale avaldatud surve oli tingitud soovist ettevõtte strateegiat muuta ning seda parendada, siis Normat survestasid tänaseks likvideerimisel olev riskifond Gild Arbitrage ning veel mõned fondid ja erainvestorid maksma rohkem dividende, sest nende arvates oli Normal bilansis liiga palju raha. Investorid Normalt suuremat omanikutulu ei saanud. Juhtum lõppes sellega, et suuromanik Autoliv viis Norma lihtsalt börsilt minema.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
