Ekspordi kasv ulatus oktoobris 12 protsendini võrreldes eelmise aastaga, samas kui import suurenes 10 protsenti. Ekspordi puhul oli tegemist ühe madalaima võrdlusbaasiga eelmise aasta jooksul – ainult juulis ja detsembris olid ekspordinäitajad veelgi madalamad.
Tööjõu tootlikkus peab märkimisväärselt paranema
„Kui lisada esmaspäeval avaldatud tööjõukulude indeksid, näitavad kolmanda kvartali andmed aastases võrdluses, et tööstuses on tööjõukulud kasvanud 9,1 protsenti, energeetikas 10,9 protsenti ning info ja side sektoris 13,1 protsenti. Ka muudes teenindavates sektorites tõusid tööjõukulud 10,3 protsenti,“ rõhutas Eamets.
Tema sõnul oli tööjõukulude kasv üle 10 protsendi märgatav ka hariduses ja tervishoius, ulatudes vastavalt 10,2 ja 11 protsendini.
„Kui avalikus sektoris on tööjõukulude kasv poliitilise otsuse tulemus, kuna tegemist on maksumaksja raha ümberjaotamisega, siis töötleva tööstuse tööjõukulude kasv tekitab rohkem muret. Varem või hiljem hakkab see negatiivselt mõjutama meie eksportööride konkurentsivõimet,“ selgitas Eamets.
Eametsa sõnul kehtib sama ka teenindussektoris, kus näiteks transpordialal kasvasid tööjõukulud 7,4 protsenti. „Selleks, et välisturgudel konkurentsis püsida, tuleb keskenduda suurema lisandväärtusega kaupade ja teenuste pakkumisele, mida võimaldab targem ja efektiivsem tööjõud. Seega peab tööjõu tootlikkus märkimisväärselt paranema,“ kinnitas Eamets.
