Järgmiseks aastaks on oodata 5,9-protsendist struktuurset puudujääki, 2022.–2024. aastaks aga vastavalt 4,9-protsendist, 3,3-protsendist ja 2-protsendist puudujääki, teatas ministeerium.
Nominaalseks puudujäägiks prognoosib ministeerium järgmisel aastal 6 protsenti, 2022. aastal 5,4 protsenti, 2023. aastal 4,3 protsenti ja 2024. aastal 3,1 protsenti.
Ministeerium tõi välja, et kriisi tõttu väheneb maksutulu.
Mahukad leevendusmeetmed viivad eelarve puudujääki, mis hakkab küll edaspidi mõnevõrra vähenema, kuid 2024. aastaks veel tasakaaluni ei jõua. Maksutulu kasv jääb majanduskasvule alla, samas varem kokku lepitud kulude taset mõjutab kriis vähem ning see ei lange ka kriisimeetmete lõppemisel. Struktuurne puudujääk tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi mõju vähendada,
märkis rahandusministeerium.
Võlakoormus suureneb sel aastal üle kahe korra ning jõuab prognoosiperioodi lõpuks ehk 2024. aastaks 31,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kuna 2024. aasta SKP-ks prognoosib ministeerium 33,1 miljardit eurot, tähendaks see võlakoormuse kasvu ligi 10,4 miljardi euroni. Kui eelmisel aastal oli võlakoormus 8,4 protsenti, siis tänavu suureneb see 18,2 protsendini, järgmisel aastal 24 protsendini, 2022. aastal 27,4 protsendini ja 2023. aastal 29,7 protsendini SKP-st.
Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks ning riigi rahavoog kokku on aastatel 2020–2024 negatiivne eelkõige seoses kriisist ning taastumisest tingitud suure eelarve puudujäägiga. Riigieelarve negatiivset rahavoogu perioodil 2020–2024 rahastatakse võlakirjaemissioonide ning laenude kaasamise abil.
Ministeerium märkis, et maksukoormus on alaneva trendiga, kuna keskmine palk kasvab perioodil 2020–2024 oluliselt aeglasemalt kui SKP, väheneb saastekvootide müügitulu ning taastuvad riigi kogumispensioni maksed, mis tehniliselt vähendab maksukoormust. Mulluselt 33 protsendilt langeb maksukoormus 2024. aastaks 31,5 protsendile.
Käibemaks ja kütuseaktsiis veavad tarbimismaksude kasvu, mille osatähtsus tõuseb 2024. aastaks 40,6 protsendini, tööjõumaksude osakaal langeb 53 protsendile ja kapitalimaksude osakaal 6,3 protsendile.
