Tänavu esimesel poolaastal jätkus enamiku Eesti turul olevate finantsteenuste mahtude kasv. Kui säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenuste mahu kasv oli pigem tagasihoidlik, siis laenukohustused, sealhulgas tarbimise rahastamiseks pakutavad teenused, suurenesid jõudsalt, teatas finantsinspektsioon.

Finantsinspektsiooni koostatud ülevaate põhjal olid Eesti finantsteenuste turu arengusuunad tänavu esimesel poolaastal mullusega võrreldes üsna sarnased – enamiku finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise rahastamiseks võetud teenuste maht suurenes endistviisi jõudsalt.

Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas selle aasta esimesel poolel 1,5 protsenti ehk 248 miljonit eurot, juuni lõpuks 16,6 miljardi euroni. Kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiustele, seda peamiselt endiselt madalate intressimäärade tõttu. Samal põhjusel vähenes tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk 133 miljoni euro võrra 3,3 miljardile eurole.

Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sealhulgas investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht kasvas 2 protsenti, juuni lõpuks 10,2 miljardi euroni. Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 3 protsenti, moodustades juuni lõpus 13,3 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk suurenes esimesel poolaastal 2,4 protsenti ehk 425 miljonit eurot, 18,2 miljardi euroni. Mullu märtsist Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate krediidiandjate laenuportfellide koondjääk kasvas samal ajal 7,1 protsenti ehk 53 miljonit eurot, ulatudes 800 miljoni euroni.

Kindlustusvaldkonnas kasvas kindlustusmaksete maht nii elukindlustuses kui ka kahjukindlustuses, vastavalt 7 ja 11 protsenti. Peamine osa kindlustusmaksete kasvust elukindlustuses tuli investeerimisriskiga elukindlustuse maksetest, samuti kasvas surmajuhtumikindlustuse maksete maht. Kahjukindlustuses suurenes enim liikluskindlustuse, maismaasõidukite kindlustuse ja varakindlustuse maksete maht.

Eesti residendist eraisikute finantsvarad olid endiselt suuremad nende kohustustest: finantsvarade maht moodustas 2017. aasta juuni lõpu seisuga 10,8 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli 8,6 miljardit eurot, aasta tagasi vastavalt 9,7 ja 8,1 miljardit eurot.

Finantsvarad kasvasid finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 6 protsenti ja koondlaenud 3 protsenti. Netofinantsvarad ulatusid seega juuni lõpus 2,2 miljardi euroni. Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni lõpus 8197 eurot ja laenude jääk 6550 eurot. Eraisiku keskmine netofinantsvara väärtus oli seega 1648 eurot.

Eesti turul tegutsevad finantsteenuste pakkujad on kohaldamas oma tegevust tuleval aastal jõustuvate Euroopa Liidu õigusaktide – sealhulgas uuendatud väärtpaberiturgude, makseteenuste ja kindlustusvahenduse direktiivid koos rakendusaktidega – täiendavate nõuetega.

Finantsinspektsiooni tähelepanu on jätkuvalt suunatud sellele, et tagada Eestis saada olevate finantsteenuste pakkumiste õiguspärasus. "Näeme, et majanduskasvust tulenev heaolu suurenemine on aktiveerinud ka kelme, kes üritavad ebaseaduslike finantsteenustega inimestelt raha välja petta," ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. "Julgustame tarbijaid võimalusel veenduma ja vajadusel küsima nõu selles osas, kas finantsteenuste pakkuja omab nõuetekohast tegevusluba või mitte."