Kokku kasvas Eesti Panga varaostude portfell 4,49 miljardi euroni, seisab keskpanga kodulehel. Kokku on Eesti Pank kumulatiivselt ostnud võlakirju 4,56 miljardi euro ulatuses.

Ostetud võlakirjade hulgas ei ole möödunud aasta maikuust enam Eesti võrguhalduri Elering võlakirju, mida Eesti Pank on omandanud 61 miljoni euro ulatuses, sest kõikide euroala keskpankade nimel hakkasid juunikuust ettevõtete võlakirju soetama kuus keskpanka.

Eesti firmadest vastavad erasektori võlakirjade kokkuostuprogrammi nõuetele Eleringi ja Eesti Energia võlakirjad ning neid ostab nüüd Soome keskpank. Lisaks ostavad ettevõtete võlakirju Belgia, Saksa, Hispaania, Prantsuse ja Itaalia keskpangad.

Soome keskpank on alates möödunud aasta juunist ostnud Eleringi ja Eesti Energia võlakirju, kuid euroala keskpangad ei avalikusta ostetud võlakirjade mahte ettevõtete lõikes. Ettevõtete võlakirjade ostmisega seonduvad tulud ja riskid jagunevad kõigi euroala keskpankade vahel vastavalt Euroopa Keskpanga kapitalivõtmele, millest Eesti Panga osa on 0,274 protsenti.

Kõik euroala keskpangad alustasid 2015. aasta 9. märtsil üheskoos niinimetatud rahamahu-poliitikaga (QE) ehk võlakirjade kokkuostuprogrammiga. Algselt plaaniti programmi kestvust vähemalt 2016. aasta septembri lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on ECB nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2 protsendi tasemest allpool, ent selle lähedal.

2015. aasta detsembri alguses otsustas ECB programmi pikendada ja laiendada, ostes 60 miljardi euro võrra kuus võlakirju kokku vähemalt 2017. aasta märtsini ja reinvesteerides intressi. Lisaks riigivõlakirjadele võib keskpank nüüd osta ka muid avaliku sektori võlapabereid, mille on väljastanud kohalikud või piirkondlikud omavalitsused.

2016. aasta aprillis rakendus ECB otsus laiendada võlakirjade kokkuostuprogrammi 80 miljardi euroni kuus ning lubada kokku osta ka investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, välja arvatud kommertspangad.

Möödunud aasta detsembris otsustas ECB pikendada varaostukava vähemalt käesoleva aasta detsembrini ja vähendada varaostukava mahtu aprillist alates 60 miljardile eurole kuus.

Keskpank võttis rahapoliitilised meetmed kasutusele, et ergutada euroala majandust. Võlakirjade ostmine peaks esialgses perspektiivis kaasa tooma muude varade nagu aktsia- ja kinnisvarahindade tõusu ning euro kursi nõrgenemise. ECB loodab, et see kandub ka reaalsesse majandusse.