Koos sellega on toimunud kerge pööre paremuse poole ka ekspordis, kus osades tegevusalades võib näha käibe kasvu. Esimeses kvartalis oli kogu ekspordi käive võrreldes aastataguse ajaga siiski veel väiksem.Eesti väliskaubanduse käive vähenes esimeses kvartalis 7%, mis tähendab, et eksportisime ja importisime kaupu ja teenuseid vähem kui aasta varem samal ajal. Maksebilansi andmetel kahanes esimeses kvartalis kaupade väljaveo käive 7,4% ja sisseveo käive 6,5%. Teenuste ekspordi käive oli aga 2% suurem ning impordi käive samas suurusjärgus kui aasta tagasi, kasvades 0,3%.
Kaubaekspordi kahanemise taga on endiselt madalseis töötlevas tööstuses. Võib loota, et aasta esimese poolega on töötlev tööstus ületanud suuremad raskused ja kohanenud tarnekanalite muutuse ning kõrgemate sisendkuludega. Paremale ekspordi käekäigule viitab see, et osades olulisemates tegevusalades on hakanud ekspordikäive kasvama. Näiteks aasta algusest on kasvanud puidu ja puidutoodete eksport ning samuti toiduainete eksport. Masinate ja seadmete ning muude tööstustoodete väljavedu on olnud aasta alguses heitlik, kuid seda valdkonda mõjutab enim kaubanduspartnerite nõudlus – Skandinaavias on olukord endiselt ebakindel, samas kui Saksamaal on kasv taastumas.
Majanduse madalseisu ajal on ettevõtetel vaja tootmiseks vähem sisendeid ja ka tarbimine on väiksem. Seetõttu esimeses kvartalis kaupade ja teenuste impordi mahu kahanemine jätkus. Teenuste impordi käibe tase oli aastatagusega võrreldes sama, kasv on nullilähedane. Tooni andis veoteenuste vähenemine ja kahanes ka äriteenuste sisseost. Samas kasvas reisiteenuste ja telekommunikatsiooniteenuste import.
Teenuste eksport aasta esimeses kvartalis kasvas, kuigi varasema ajaga võrreldes on see tublisti aeglustunud. Kasvu vedas endiselt telekommunikatsiooniteenuste eksport, kus ekspordikäive suurenes 14%. Suurematest gruppidest kasvas ka reisiteenuste eksport (4%). Muud äriteenused, mis varem on jõudsalt kasvanud, olid esimeses kvartalis vaid 0,1% suuremad kui aasta varem. Kahanes veoteenuste eksport, mida mõjutas kaubavahetuse vähenemine.
Maksebilansi jooksevkonto puudujääk oli esimeses kvartalis 124,7 miljonit eurot ehk 1,4% SKPst. Endiselt toetab jooksevkontot teenuste ülejääk ja esimeses kvartalis oli ka kaupade puudujääk võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga vähenenud.
Eksportivad ettevõtted, kes kogu eelneva aasta olid tugeva konkurentsisurve all, tunnetavad küsitluste järgi olukorra paranemist. Eksporditellimuste seis oli esimeses kvartalis parem kui mullu viimases kvartalis. Enam on ka neid ettevõtjaid, kelle arvates olukord enam ei halvene ja kes tunnetavad paranemist ka oma konkurentsivõimes.
