„Muutus tähistab Eesti investeerimisfondide turu regulatsioon uuenemist ja selle rahvusvahelise mõõtme tugevnemist. Paraneb investeerimisfondide paindlikkus ja avarduvad investeerimisvõimalused, sealhulgas pensionifondidele,“ selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. „Eesti kapitalituru arendamine aitab kaasa kogu majanduse elavdamisele.
“Eestis finantsjärelevalve alla kuuluvast fondituru mahust (2,5 miljardit eurot) suurima osa moodustavad pensionifondid, mille maht oli aasta alguses 1,87 miljardit eurot. Eelnõuga laiendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid, mis loob suuremad eeldused, et pensionikogujad saavad Eesti majanduskasvust tulevikus rohkem osa. Lisaks lubatakse eelnõuga vabatahtlikel pensionifondidel kasutada eriliigilisi osakuid – olemasolevate osakute kõrvale saab luua osakud, mida omanik saab kasutama hakata alles vanaduspõlves. Need võiksid huvi pakkuda eelkõige tööandjatele, kes kaaluvad oma töötajate pensioni kogumisse panustamist.
Eelnõu pakub mitmete teiste riikide eeskujul mitmekesisemaid fondide asutamisvõimalusi. See võimaldab Eesti fondisektoril pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaid teenuseid ja kujundada välja Eesti fondituru ekspordile suunatud fonditeenuste võrgustik. Näiteks võimaldab eelnõu kasutada fondivalitsejata fonde ja erinevate investeerimisstrateegiatega nn allfondide struktuuri. Need fondide valitsemise lihtsustamise võimalused aitavad vähendada halduskoormust ja kulusid ning suurendada seeläbi investorite tulu.
Avalikkusele suunatud fondide regulatsiooni keskne eesmärk on tagada jaeinvestorite õiguste võimalikult tõhus kaitse. Vastavate nõuete täitmist kontrollib finantsinspektsioon. Eelnõus on kutselistele investoritele mõeldud fondide järelevalvest halduskoormuse vähendamise eesmärgil loobutud. See võimaldab investorite jaoks fondi kulusid vähendades fondi kasumlikkust suurendada, seab aga investoritele suurema kohustuse fondivalitseja tegevust kontrollida.
Praegu kehtiv seadus on vastu võetud 2004. aastal. Viimasel kümnendil on fonditurul pakutavad võimalused ja Euroopa Liidu fondide õiguslik raamistik oluliselt muutunud, mistõttu on eelnõu ette valmistatud uue terviktekstina.
Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, turuosaliste esindusliitudele, eelnõu koostamisel osalenud advokaadibüroodele ja teistele eelnõust huvitatud osapooltele. Uus seadus on kavas rakendada 2015. aastal. Eelnõu ja seletuskirja näeb eelnõu infosüsteemist.
