Esimese poolaasta kõige suurem ülekulu 11,3 miljonit eurot tekkis ravimihüvitiste eelarves. Sellest ainuüksi umbes kaheksa miljonit moodustas C-hepatiidi raviks mõeldud ravim, mida haigekassa alates sellest aastast kompenseerima hakkas. Väiksemat mõju avaldavad ka teised ravimid, mida uuest aastast hüvitama hakati. Märkimisväärselt on suurenenud ka soodustusretseptide arv – võrreldes eelmise aasta sama ajaga kirjutati tänavu esimesel poolaastal välja 47 000 retsepti rohkem.
Teise kululiigina on eelarvet kõvasti miinusesse ajanud eriarstiabi eelarve oma 8,3 miljoniga. Siin on peamised tegurid eriarstiabi saanute arvu kasv ühe protsendi võrra ning ühe ravijuhu keskmise hinna kasv 4%.
Kolmas eelarverida, mis kõvasti miinust annab, on töövõimetushüvitised 7,14 miljoni euroga. Kuigi keskmine töövõimetuslehe pikkus on vähenenud umbes poole päeva võrra, on haiguslehtede arv 6% kasvanud. Haiguspäevades tähendab see umbes 180 000 lisapäeva.
Haigekassa nõukogu ühe liikme, tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb silmas pidada, et praegu on haigekassal veel umbes 114 miljoni euro ulatuses jaotamata kasumit. See tähendab, et kuigi haigekassa rahaline jätkusuutlikkus ning ka raviteenuse rahastamine lähiaastatel küsimuse alla ei satu, avaldab haigekassa finantspositsioon ikkagi mõju riigieelarve tasakaalule.
"Arvestades samas, et meil on endiselt katmata ravivajadusi ehk järjekorrad on pikad, tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised kestavad, ning pidades silmas tuleviku demograafilisi muutusi, on selge, et tervishoid vajab lisaraha," sõnas Ossinovski. Tema sõnul saavad kõik aru, et tervishoiu rahastamist on vaja reformida, kuid küsimus seisab selles, kuidas seda teha.
Riigieelarvestrateegia kohaselt peaks 2016. aastal haigekassa eelarve olema lausa 0,8 miljoni euroga ülejäägis ning järgmisel aastal 1,3 miljoni euroga miinuses. Tegelikkuses oli 9,1 miljoni eurone puudujääk sisse kirjutatud juba eelmise aasta lõpus kinnitatud riigieelarvesse ning aprilli lõpuks oli seegi number juba lõhki.
Järgmise aasta 1,3 miljoni eurose puudujäägi täitmise suhtes on Ossinovski pessimistlik. "Tehniliselt võiks see muidugi olla teostatav, aga sellisel juhul üksnes inimeste elukvaliteedi ja tervise hinnaga. Seda ma õigeks ei pea," sõnas Ossinovski.
Tema hinnangul on haigekassa nõukogul praegu sisuliselt kaks valikut: kas tõmmata koomale ravimahtu või teha ettepanek muuta riigieelarveseaduses kinnitatud positsiooni, et haigekassal oleks õigus teha rohkem miinust ja katta raviteenust reservi arvelt. "Esimene ei tule kõne allagi, sest inimeste ravi kättesaadavuse halvenemine on lubamatu. Teine valik on arutelude küsimus, kus meil tuleb valitsuses omavahel kokkuleppele jõuda," sõnas Ossinovski.
